Golovkin

See artikkel on Golovkini aadlisuguvõsast; sarnase nimega Golovini aadlisuguvõsa kohta vaata artiklit Golovin.

---

Golovkini suguvõsa krahvivapp

Golovkin (vene keeles Головкин, saksa keeles Golowkin) oli Venemaa aadlisuguvõsa, mis kustus meesliinis 1846. aastal.

Ajalugu

Saltõkov-Golovkin, Golitsõn-Golovkin ja Golovkin-Hvoštšinski

Krahv Juri (Georges) Aleksandrovitš Golovkin (1762−1846) suri ilma meessoost järeltulijateta. Tema ainus tütar krahvinna Natalja Jurjevna Golovkina (1782−1860) oli abielus hiilguslik vürst Aleksandr Nikolajevitš Saltõkoviga (1775−1837). 1846. aastal sai ta õiguse kanda tiitlit ja nime hiilguslik vürstinna Saltõkova-Golovkina. Pärast tema surma lubati tiitlit kanda tema pojal hiilguslik vürst Aleksei Aleksandrovitš Saltõkovil (1826−?). Kuna tal meessoost pärijad puudusid, andis keiser Aleksander II 1875. aastal loa kasutada nime ja tiitlit vürst Golitsõn-Golovkin Natalja lapselapsel vürst Jevgeni Jurjevitš Golitsõnil (1845−1887) ja tema järeltulijatel. Tal ei olnud samuti meessoost järeltulijaid ja nii sai 1895. aastal sai tema õepoeg Juri Nikolajevitš Hvoštšinski (1877−?) õiguse kanda perekonnanime Golovkin-Hvoštšinski, kuid krahvitiitlit ta ei pärinud.

Golovkinid rüütelkonna matriklis

1711. aastal võeti krahv Gavrila Ivanovitš Golovkin (1660−1734) Liivimaa rüütelkonda. Matriklite koostamise ajal immatrikuleeriti suguvõsa 29. juunil (vkj) 1747 matriklisse. 21. märtsil (vkj) 1803 võeti Kuramaa rüütelkonna matriklisse krahv Juri (Georges) Aleksandrovitš Golovkin (1762−1846). Lisaks sellele oli suguvõsa kantud Kaluuga, Moskva ja Tšernigovi kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse.

Suguvõsa liikmeid

Esimene Venemaa kantsler krahv Gavrila Ivanovitš Golovkin (1660−1734). Ivan Nikititš Nikitini maal

• Ivan Semjonovitš Golovkin (suri pärast 1692), bojaar
• Krahv Gavrila Ivanovitš Golovkin (1660−1734), tõeline salanõunik, saadikute prikaasi ülem, Venemaa esimene riigikantsler, välisasjade kolleegiumi president, senaator, Ülemsalanõukogu liige, mõisarentnik
• Krahv Ivan Gavrilovitš Golovkin (1687−1734), tõeline salanõunik, senaator, Venemaa saadik Madalmaades
• Krahv Aleksandr Gavrilovitš Golovkin (1688−1760), tõeline salanõunik, senaator, Venemaa saadik Preisimaal ja Madalmaades, mõisaomanik
• Krahv Mihhail Gavrilovitš Golovkin (1699−1755), tõeline salanõunik, senaator, Venemaa viitsekantsler, mõisaomanik
• Krahv Gavrila Ivanovitš Golovkin (1721−1787), tõeline salanõunik, õuemarssal, manufaktuurikolleegiumi president
• Krahv Ivan Aleksandrovitš Golovkin (1723−1791), riiginõunik, Venemaa saadik Danzigis
• Krahv Peter Christoph Friedrich Golovkin (1729−1787), Pfalz-Zweibrückeni kammerhärra, tõeline riiginõunik, mõisaomanik
• Krahv Gabriel Maria Ernst Golovkin (1731−1800), kindralporutšik, Amsterdami ja Hollandi provintsi komandant
• Krahv Aleksandr Aleksandrovitš Golovkin (1732−1781), Suurbritannia ja Preisimaa kammerhärra, Berliini kuningliku teatri direktor
• Krahv Juri (Georges) Aleksandrovitš Golovkin (1762−1846), tõeline salanõunik, senaator, ülemtseremooniameister, Venemaa suursaadik Württembergis ja Austrias, Harkovi õpperingkonna kuraator
• Krahv Fjodor Gavrilovitš Golovkin (1766−1823), tseremooniameister, Venemaa saadik Napoli kuningriigis, mõisaomanik
• Krahv Pjotr Gavrilovitš Golovkin (1768−1821), salanõunik, ülemjäägermeister, mõisaomanik

Golovkini suguvõsa mõisavaldused

Ropaži mõis 1801. aastal. Johann Christoph Brotze kogu

• Eestimaa:
  • Vatku (Watküll) (XVIII sajandil, rendivaldus)
• Liivimaa läti distrikt:
  • Ādaži (Aahof) (1723−1751), Alderi (Hollershof) (kuni 1723), Allaži (Allasch) (1723−1751), Jūdaži (Judasch) (1723−1751), Ropaži (Schloß Rodenpois) (1723−1751)
• Simbirski kubermang:
  • Nikolskoje (XVIII sajandil)

Kirjandus

• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 53-54.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd IV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1978. Lk 188.
• Schwennicke, Detlev. Europäische Stammtafeln. Neue Folge. Bd XXIII. Rund um die Ostsee 2. Frankfurt am Main: Vittorio Klostermann, 2006. Taf. 36, 37.
• Федорченко, Валерий Иванович. Дворянские роды, прославившие отечество. Энциклопдия дворянских родов. Москва: "ОЛМА-ПРЕСС", 2004. Lk 111-112 [1].
• Лобановъ-Ростовский, А. Б. Русская родословная книга. Томь первый. С.-Петербургъ: издание А. С. Суворина, 1895. Lk 161-164 [2].