Glastonbury festival
| Glastonbury festival | |
|---|---|
 Glastonbury festival (2016) | |
| Tüüp | Etenduskunstide festival |
| Toimumissagedus | Iga aasta (v.a tavaliselt iga viies aasta) |
| Asukoht | Pilton, Inglismaa, Suurbritannia |
| Toimumisaastad | 19. september 1970– |
| Alusepanija | Michael Eavis |
| Külastajaid | 210 000+ (2023)[1] |
Glastonbury festival (ametlikult Glastonbury Festival of Contemporary Performing Arts (inglise keelest Glastonbury kaasaegsete etenduskunstide festival); rahvasuus Glasto) on viiepäevane kaasaegsete etenduskunstide festival, mida peetakse suviti Piltoni lähedal Inglismaal Suurbritannias. Peale muusika hõlmab festival ka tantsu-, komöödia-, teatri-, tsirkuse-, kabaree- jm kunsti. Peaesinejad on tavaliselt rokk- ja poplauljad, väiksematel lavadel esinevad tuhanded teised artistid. Festivalil on salvestatud albumeid ning filmitud filme ning seda saadab ulatuslik tele- ja meediakajastus.
Festival toimub 600 hektari suurusel maa-alal ning seda külastab umbes 200 000 inimest ning piletita sisenejate tõttu on pealtvaatajaid rohkemgi.[2][3] Rekordilised 300 000 osalejat oli 1994. aasta festivalil, mille peaesineja oli ansambel Levellers.[4] Festivali töötajad on enamjaolt vabatahtlikud ning seega õnnestub sellega koguda miljoneid naelu heategevuseks.[5]
Glastonbury festival on Suurbritannia kultuuri suursündmus ning on saanud inspiratsiooni 1960. aastate hipiliikumisest. Esimest korda toimus festival 1970. aastal, selle korraldas Michael Eavis, kes oli vaimustuses Bathi festivalil toimunud Led Zeppelini kontserdist.
Aastatel 1970–1981 toimus festival korrapäratult, pärast seda on see toimunud peaaegu igal aastal. Iga viie aasta tagant jäetakse festival ära, et anda maale, kohalikele ja korraldajatele puhkust. Koroonapandeemia tõttu jäi festival ära kahel aastal järjest (2020 ja 2021).[6] Juunis 2022 toimus Glasto taas, peaesinejad olid Billie Eilish, Paul McCartney ja Kendrick Lamar. Näiteks 2024. aastal oli peaesinejad Dua Lipa, Coldplay ja SZA.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Farrant, Theo (26. juuni 2023). "Glastonbury 2023: Here are the biggest moments you might have missed". Euronews. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. aprill 2024.
- ↑ Digital, Pretty Good. "Glastonbury Festival – Site Layout & Distances". Glastonbury Festival – 21st–25th June, 2023.
- ↑ "The Worlds's Biggest Music Festivals". CNBC. 24. märts 2011. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. aprill 2014. Vaadatud 20. mail 2014.
- ↑ Hann, Michael (31. jaanuar 2018). "The Levellers: 'I'll rag our Brexiteer fans till they cry – or never come back'". The Guardian. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. märts 2018. Vaadatud 31. märtsil 2018.
- ↑ "Thousands of people descend on Worthy Farm for Glastonbury Festival". Bathchronicle.co.uk. 24. juuni 2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuli 2015. Vaadatud 30. juunil 2015.
- ↑ "Glastonbury 2021 officially cancelled due to Covid pandemic". The Guardian (inglise). 21. jaanuar 2021. Vaadatud 21. jaanuaril 2021.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- McKay, George (2000). Glastonbury: A Very English Fair. London: Victor Gollancz. ISBN 978-0-575-06807-0.
- McKay, George (1996). "Chapter 1: The free festivals and fairs of Albion". Senseless Acts of Beauty: Cultures of Resistance Since the Sixties. London: Verso. ISBN 978-1-85984-028-3.
- Naylor, Royston (2002). Stone Free: A Photographic Trip Through 10 Years of Glastonbury Festival. Southgate publishers. ISBN 978-1-85741-145-4.
- Shearlaw, John; Aubrey, Crispen (2005). Glastonbury Festival Tales. Ebury Press. ISBN 978-0-09-189763-5.
- Rob Young (2010). Electric Eden: Unearthing Britain's Visionary Music. Faber and Faber. ISBN 978-0-86547-856-5.
- Thorogood, Tim (2014). Facing the Music: Life, Loss and Glastonbury. Matador. ISBN 978-1-78306-430-4.