Gigantism

Allikas: Vikipeedia

Gigantism on haiglaslik hiidkasv.

Kui maks ei tule enam toime veres asuvate toksiinide filtreerimise ja neutraliseerimisega, asub tegevusse kaitseliin, mis püüab mürke juhtida teistesse erituselunditesse. Tähtsaimad endokriinsed (sisesekretsiooni- ehk sisenõre-) näärmed, millel tuleb see ponnistus enese peale võtta, on ajuripats ehk hüpofüüs, mis asetseb peaaju põhjas; kilpnääre, mis asetseb kaela sees, ja neerupealised, mis on just nagu mütsid kummagi neeru peal. Sisesekretsiooninäärmed sunnitakse ületalitlusse, nõudes neilt üha enama nõre valmistamist. Näärme sekretsiooni hulk on täpses vahekorras sellest läbivoolava vere kogusega ning seetõttu paisub nääre liigse verevajaduse tõttu, millel omakorda võivad olla hukatuslikud kehalised tagajärjed. Hüpofüüsil näiteks pole paisumiseks kuigi palju ruumi, sest ta on suletud luust karpi koljupõhimikul. Kui see hoidla on väike sünnipäraselt või varases eas põetud rahhiidi tulemusel, siis juba väga väike paisumine võib tekitada kohutavaid sümptomeid. Sellisest survest võib tekkida neli haigust / haiguslikku seisundit: migreen, langetõbi, gigantism ja pimedaksjäämine.

Gigantismi saab parandada vaid noorukieas.

Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]

  • Henry G. Bieleri „Toit on parim ravim” (Capistrano-Beach,1963)