Gibbsi refleksioonimudel

Allikas: Vikipeedia

Gibbsi refleksioonimudel on ringikujuliselt üles ehitatud mudel, mille kasulikkus seisneb süsteemsema refleksiooniprotsessi soodustamises, andes refleksioonile raamistiku ja kindla suuna probleemi lahendamiseks vajaliku tegevuskava koostamiseks. Eelnev soodustab refleksiooni terviklikkust ja sügavust ning seeläbi kogemustest õppimist. Gibbsi (1988) refleksioonimudeli efektiivsuse eelduseks on kõigi refleksioonietappide võrdne tähtsustamine reflekteerimisel. Mudelit võib kasutada nii individuaalse kui ka koostööl põhineva refleksiooni teostamiseks, kuid mõlemal juhul saab refleksioon alguse isiklikust kogemusest ja lõpeb personaalsete situatsioonist olenevate järeldustega.

Gibbsi refleksioonimudel on jaotatud refleksiooni struktrueerivate küsimuste alusel kuueks etapiks.

  • Kirjeldus (description) – refleksioonitsükkel saab alguse situatsiooni võimalikult põhjalikust ja objektiivsest kirjeldusest. Kirjeldatakse, mis juhtus, kes olid situatsiooni kaasatud ja kus sündmus aset leidis. Antud etapis ei tehta enneaegseid otsuseid ega järeldusi.
  • Tunded (feelings) – selles etapis kirjeldatakse võimalikult põhjalikult oma tundeid ja reageeringut situatsiooni aset leidmisel ja sellele järgnevalt, kuid tunnete analüüsi ei toimu. Tugevad situatsioonijärgsed emotsioonid võivad pärssida järgnevate etappide läbimist.
  • Hindamine (evaluation) – selles etapis antakse hinnang kogetule, arutledes võrdselt olukorra positiivsete ja negatiivsete aspektide üle ning küsitakse enda vaatenurgast lähtudes, kui rahul ollakse saadud tulemustega.
  • Analüüs (analysis) – selles etapis sõnastatakse situatsiooni mõjutanud faktorid, küsitakse ja analüüsitakse juhtunu põhjuseid, eesmärgi saavutamist takistanud ning soodustanud asjaolusid. Paralleelide toomine hetkesituatsiooni ja eelnevate sarnaste kogemuste vahel võib soodustada seoste ja üldistuste tegemist.
  • Järeldus (conclusion) – selle etapi läbimisel lähtutakse eelnevatest etappidest, arutledes alternatiivsete lahendusviiside üle ehk mida oleks analüüsitavas situatsioonis veel teha saanud ja millised tegevused oleksid toetanud soovitud eesmärgi saavutamist.
  • Tegevusplaan (action plan) – viimases etapis toimub eelnevatele etappidele toetudes otsuste tegemine, mis on ühtlasi kogemustest õppimise väljundiks. Otsustatakse, millised on soovitud eesmärgini jõudmiseks vajaminevad tegevus- ja käitumisviisid, mida rakendatakse sarnasesse situatsiooni sattumisel.