Georgi Kedrov

Allikas: Vikipeedia
Georgi Kedrov
Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee teine sekretär
Ametiaeg
16. oktoober 1948 – 30. august 1949
Eelnev Sergei Sazonov
Järgnev Vassili Kossov
Isikuandmed
Sündinud 1907
Surnud 1987
Rahvus venelane
Erakond Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei
Alma mater Leningradi Tehnika- ja Majandusinstituut

Georgi Tihhonovitš Kedrov (19071987) oli Nõukogude Liidu ja Eesti NSV kommunistlik parteitegelane ja poliitik. Ta oli aastatel 1948–1949 Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee teine sekretär. Kedrovi Eestisse määramine oli osa Nõukogude poliitikast, kus EK(b)P teise sekretäri ametikoht oli enamasti Venemaa venelase käes.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kedrov sündis 1907. aastal Jakovlevskaja külas Novgorodi kubermangus Venemaa Keisririigis. Ta omandas 1935. aastal kõrghariduse Leningradi Tehnika- ja Majandusinstituudis. Aastatel 1939–1941 töötas ta Moskvas ÜK(b)P Frunze rajoonikomitee esimese sekretäri ametikohal, seejärel 1941–1946 ÜK(b)P Viiburi rajoonikomitee esimese sekretärina ja 1946–1948 ÜK(b)P Leningradi linnakomitee sekretärina.[2]

1948. aasta oktoobris määrati Kedrov Aleksei Kuznetsovi soovitusel Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee teiseks sekretäriks (16. oktoober 1948 – 30. august 1949) ning ta asus Tallinna elama.

Kuna Kedrov oli Leningradis töötanud ning Ždanovi ja Kuznetsovi lähikondne, siis sai ka temast Leningradi süüasja üks ohvreid. 1949. aastal eemaldati ta EK(b)P KK teise sekretäri kohalt ja kutsuti tagasi Moskvasse, kus ta arreteeriti.[3]

Nõukogude Liidu Ülemkohtu sõjakollegium mõistis 21. jaanuaril 1952 Kedrovi süüdi ja määras talle karistuseks 25 aastat vangistust. Ta rehabiliteeriti 1954. aastal. Kedrov suri 1987. aastal.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mati Graf (03.09.2009). "Kalevipoja kojutulek". Videvik.
  2. 2,0 2,1 "Кедров Георгий Тихонович (1907)". Открытый список. Vaadatud 07.12.2022.
  3. Tõnu Tannberg (2001). 1950. AASTA MÄRTSIPLEENUMI EEL- JA JÄRELLUGU: Eesti süüasi (1949–1952) Moskvast vaadatuna. Tuna. Lk 120–125.