Gelgaudiškise mõis

Gelgaudiškise mõisa peahoone eestvaates

Gelgaudiškise mõis (Gelgaudiškio dvaras) on endine mõis Leedus Šakiai rajoonis Gelgaudiškise vallas Gelgaudiškise linnas. Mõisakompleks asub Panemunė regionaalpargi territooriumil Nemunase jõe oru lõunanõlval.

XV sajandi alguses kuulus Nemunase teisel kaldal asuv Skirsnemunė mõis Jurgis Gedgaudasele ja mõisa maad allusid temale. Sealse Gedigaudiškise karjamõisa andis Aleksander 1504. aastal Jan Sapiehale ja seda aastat loetakse mõisa asutamise ajaks.

Esimesed omanikud olid Sapiehad, hiljem kuulus mõis Massalskitele, Dembińskitele, Oziembłowskitele, Gelgaudastele, Zabiełłodele, Czartoryskitele. XVIII sajandi alguses jagati see ametlikult kaheks: Aukštosios Gelgaudiškise ja Žemosios Gelgaudiškise mõisaks, kuigi neil oli üks omanik. (Poola keeles vastavalt Giełgudyszki górne ja Giełgudyszki dolne). Kui mõis pärast Poola jagamist Preisimaa koosseisu kuuluma hakkas, hakkas see kuuluma Keudellide suguvõsale. 1887. aastal olid Keudellid sunnitud mõisa maha müüma, kuna Venemaa seadused ei lubanud välismaistel suguvõsadel piiri ääres maad omada. Kuni 1892. aastani kuulus mõis neljaliikmelisele ühistule, seejärel said omanikeks Komarid. Maade viimaseks omanikuks sai 1918. aastal J. Budrys, mille järel valdus tükeldati.

Praeguse peahoone lasi ehitada Gustav Keudell ja see valmis aastail 1842–1846. 1890. aastatel ehitasid Komarid selle veidi ümber. Hoone on uusklassitsistlik, seda liigendavad arvukad sambad. Peahoone asub Nemunase oru kohal. See on riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis.

Peahoone tagakülg

Esimese maailmasõja ajal müüsid Komarid peahoone Leedu emade ühendusele, pärast sõda oli see kasutusel orbude varjupaigana. Teise maailmasõja ajal oli hoones sõjaväe staabihoone, hiljem sõjaväehaigla. Nõukogude ajal muudeti hoone lastekoduks, 1966. aastast oli see kasutusel internaatkoolina. 2009. aastal hakati hoonet restaureerima.

Lisaks peahoonele kuuluvad mõisakompleksi veel köök, kontorihoone, kaks keldrit, ait, laut, kasvuhoone ja torn. Mõisakompleksi hoonete vahele on hiljem lisandunud mitmeid uusehitisi.

Peahoone juures paikneb park, mille pindala on 118,5 hektarit; tegemist on ühe suurema pargiga Leedus. Pargi keskmeks on kaheksa allee ristumispaik, seal asub ka Keudellide suguvõsa rahula. Park on keeruka struktuuriga, range planeeringuga osa saab kokku Nemunase oru nõlvadel kasvava ürgmetsaga. 2009. aastani kasvas seal Leedu jämedaim kuusk. XX sajandi alguses istutati sinna mitmeid võõrliike, seal kasvavad hõbevaher, harilik hobukastan, must ja valge mänd, harilik robiinia ja ameerika pärn.

Välislingid

• Sissekanne Leedu mõisate veebisaidil; fotod (leedu keeles)
• Sissekanne Leedu mõisate veebisaidil; asendiplaan (leedu keeles)
• Artikkel mõisa ajaloo kohta (leedu keeles)