Lehekülje Galileo (positsioneerimissüsteem) lähteteksti vaatamine

{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=mai}}
[[Fail:Galileo logo.svg|pisi|Galileo navigatsioonisüsteemi logo]]
'''Galileo''' on alatest 2016. aastast toimiv [[ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem|ülemaailmse satelliitnavigatsiooni teenus]]<ref name=":2">{{cite web|url=https://www.gsa.europa.eu/galileo/services/initial-services|title=Galileo Initial Services|website=gsa.europa.eu|vaadatud=25. septembril 2020}}</ref>, mis vahendab GNSS-i (Global Navigation Satellite Systems) informatsiooni. Galileo on loodud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] poolt [[Euroopa Kosmoseagentuur]]i vahendusel ja seda haldab [[Euroopa GNSS-i Agentuur]].<ref name="iRvkq" /> Galileo peakontor asub [[Tšehhi]] pealinnas [[Praha|Prahas]] ning kaks peamist [[juhtimiskeskus]]t asuvad [[Saksamaa]]l [[Oberpfaffenhofen]]is ja [[Fucino]]s [[Itaalia]]s. Projekti maksumuseks on praeguseks kujunenud 10 miljardi eurot<ref name="BREXIT">{{cite news|url=https://qz.com/1264365/brexit-is-breaking-up-galileo-europes-e10-billion-plan-to-launch-new-satellites|title=Brexit is breaking up Europe's €10 billion plan to launch a new constellation of satellites|work=Quartz|vaadatud=28. aprillil 2018}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.dw.de/dw/article/0,,16304096,00.html|pealkiri=Galileo navigational system enters testing stage|publisher=Deutsche Welle|vaadatud=13. oktoobril 2012}}</ref>. Galileo üks eesmärke on pakkuda Euroopa riikidele [[Venemaa]] [[GLONASS|GLONASS-]]ist, [[Hiina]] [[Compass|BeiDoust]] ning [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[GPS|GPS-]]ist eraldi toimivat suure täpsusega ülemaailmset navigatsioonisüsteemi.<ref>{{cite news|url=http://www.esa.int/esaNA/GGG0H750NDC_galileo_0.html|title=Why Europe needs Galileo|publisher=[[European Space Agency|ESA]]|kuupäev=12 Aprill 2010|vaadatud=21. juunil 2014}}</ref>

Galileo töötab avaliku teenusena (Open Service) ning teenus on erilise garantiita.<ref>European GNSS (Galileo) Open service. Service definition document. May 2019. https://galileognss.eu/wp-content/uploads/2020/08/Galileo-OS-SDD_v1.1.pdf</ref> Süsteemi kuulub 26 satelliiti. Galileo projekt on nimetatud Itaalia astronoomi [[Galileo Galilei]] auks. Kasutada võib ka pikka nimetust "Galileo positsioneerimissüsteem", kuid et mitte tekitada segadust GPS-i ja Galileo pika nime lühendi vahel, soovitatakse eelistada nime lühivarianti "Galileo".

Teenusest saavad kasu otsingu- ja päästetöötajaid, lisades [[MEOSAR|MEOSAR-i]] (ingl k ''Medium Earth Orbit Search and Rescue'') süsteemile tagasiside võimaluse. Galileo satelliidid on varustatud [[transponder]]itega, mis vahendavad hädasignaale hädasolijate ja päästekeskuste vahel. Võimalus hädasolijale vastust saata on suur uuendus olemasolevale [[COSPAS-SARSAT]] (ingl k ''COSPAR Satellite – Search and Rescue Satellite'') programmile, mis seni tagasisidet ei saada.<ref name="WhatIs" /> 

Testide tulemusena suudeti 77% hädasignaalidest täpsustada 2 kilomeetri raadiusse, 95% hädasignaalidest 5 kilomeetri raadiusse. Kõik hädasignaalid suudeti edastada päästekeskusele 90 sekundi jooksul, mis ületas süsteemile esitatud miinimumnõude 10 minutit.<ref name="SId9q" />

==Kosmosesegment==
===GIOVE===
Esialgse nimega GSTB (ingl k ''Galileo System Testbed'') ja hiljem ümber nimetatud [[GIOVE]]-ks (ingl k ''Galileo In-Orbit Validation Element''), olid Euroopa Kosmoseagentuuri tellitud esimesed kaks satelliiti Galileo positsioneerimissüsteemi algseteks testideks.<ref name="nimeksGIOVE" />

'''GIOVE-A''' ehitati Suurbritannia firma Surrey Satellite Techology Ltd (SSTL) poolt. GIOVE-A eesmärkideks oli kindlustada Galileo süsteemi sidesagedused, testida kasutatavate [[rubiidiumkell]]ade tööd, koguda andmeid valitud [[Keskmised orbiidid|keskmise orbiidi]] keskkonna iseloomujoonte kohta, et hilisemad satelliidid oleksid vastavale keskkonnale vastupidavad ja saata signaale kasutades paralleelselt kahte kanalit.<ref name="nimeksGIOVE" /> 

GIOVE-A start toimus 28. detsembril 2005. Satelliidi orbiit oli 23 222 kilomeetri kõrgusel maapinnast. Esimesed edukad signaalid GIOVE-A satelliidilt võeti vastu 12. jaanuaril 2006<ref name="0336w" />. 

Juunis 2012 viidi satelliit 100 kilomeetrit kõrgemale orbiidile, et teha ruumi hilisematele satelliitidele. GIOVE-A juhtimise õigus on tootja SSTL käes. SSTL kasutab satelliiti, et koguda andmeid keskmiste orbiitide radiatsiooni kohta.<ref name="0vfOC" />

'''GIOVE-B''' oli teine kahest Euroopa Kosmoseagentuuri tellitud Galileo testsatelliidist. Satelliidi ehitas [[Galileo Industries]], mis koosnes mitmest alamfirmast. Satelliidi ehitus läks maksma 72 miljonit eurot. 

GIOVE-B eesmärkideks oli saata navigatsioonisignaale, et kinnitada sagedused Galileo süsteemi tarbeks, koguda andmeid keskmiste orbiitide keskkonna kohta, testida kellade töötamist ja teha eksperimente signaalide saatmisega kosmoses. GIOVE-B peal oli kolm [[aatomkell]]a, kaks rubiidiumkella ja esimene kosmoses töötav passiivne vesinikumaser.<ref name="zGcjW" /> 

Satelliidi start toimus 27. aprillil 2008. Esimesed signaalid saadi kätte sama aasta 7. mail.<ref name="HrZx8" />

GIOVE-B lõpetas oma töö 23. juulil 2012 ja hakkas seejärel tõusma kõrgemale orbiidile kuhu saadetakse oma töö lõpetanud satelliidid, et nad ei ohustaks teisi, töös olevaid satelliite.

===IOV satelliidid===
Järgmised 4 satelliiti mis startisid Galileo programmi raames olid IOV (ingl k ''In-Orbit Validation'') satelliidid. Esimesed kaks neist startisid 21. oktoobril 2011 ja teised kaks 12. oktoobril 2012<ref name="6poeB" />. Võrreldes GIOVE satelliitidega on IOV satelliidid sarnasemad lõplike FOC satelliitidega. IOV satelliitidele oli lisatud COSPAS-SARSAT programmi toetavad [[transiiver]]id. IOV satelliitide eesmärk oli sooritada navigatsiooniteste Euroopa oma navigatsioonisatelliitidega. Testimise jaoks kasutati nelja satelliiti, sest see on vähim satelliitide arv, et asukohti oleks võimalik määrata kolmes dimensioonis.<ref name="Z3hMS" /> 

Esimene edukas asukoha määramine Euroopa satelliitide abil toimus 2013. aasta 12. märtsi hommikul Noordwijkis Hollandis. Asukoha määramise täpsus jäi vahemikku 10–15 meetrit, mis oli eeldatav, võttes arvesse orbiitidel asuvate satelliitide arvu.<ref name="wBUiU" />

===FOC satelliidid===
7. jaanuaril 2010 avaldati, et esimesed 14 Galileo FOC (ingl k ''Full Operational Capability'') satelliiti ehitavad koostöös OHB System, Saksamaa ja SSTL. Lepingu kogumaksumuseks oli 566 miljonit eurot. Satelliitide startide eest vastutab Prantsuse firma [[Arianespace]]. Startide lepingu kogumaksumus on 392 miljonit eurot.<ref name="Contracts" />

2012. aasta veebruaris võitis OHB System kaheksa järgmise FOC satelliidi ehitaja leidmiseks korraldatud konkursi. Lepingu kogumaksumus oli 250 miljonit eurot. OHB võitis konkursi EADS Astriumi ees pakkudes soodsamaid lepingutingimusi.<ref>{{netiviide 
| url = http://www.reuters.com/article/eu-satellite-contract-idUSL5E8D14XW20120201
| pealkiri = OHB beats EADS to Galileo satellite contract -sources
| väljaanne = REUTERS
| vaadatud = 20.12.2016
| keel = Inglise keeles
}}</ref>

Kümme esimest FOC satelliiti saadeti paarikaupa kosmosesse, kasutades Venemaal ehitatud [[Sojuz (raketiperekond)|Sojuz]] rakette. Alates 11. FOC satelliidist kasutatakse stardiks [[Ariane|Ariane 5ES]] rakette, mis suudavad kosmosesse saata neli satelliiti korraga.<ref name="Contracts" />

Esimesed kaks FOC satelliiti startisid Kouroust, [[Prantsuse Guajaana]]st 22. augustil 2014, 24 tundi pärast algset planeeritud stardiaega, sest halbade ilmaolude tõttu ei olnud start võimalik<ref>{{netiviide
| url = http://www.spaceflightinsider.com/space-flight-news/doresa-milena-rise-night-via-soyuz-st-b-launch-vehicle/
| pealkiri = ‘Doresa’ and ‘Milena’ Galileo spacecraft rise into morning sky via Soyuz ST-B
| väljaanne = Spaceflight Insider
| vaadatud = 20.12.2016
| keel = Inglise keeles
| arhiivimisaeg = 27.12.2016
| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20161227232630/http://www.spaceflightinsider.com/space-flight-news/doresa-milena-rise-night-via-soyuz-st-b-launch-vehicle/
| url-olek = ei tööta
}}</ref>.
23. augustil teatati, et need satelliidid ei jõudnud oma planeeritud orbiidile. Esimeste analüüside põhjal oli probleemiks Fregat kandja põtkurite kütuseliinide jäätumine. Seetõttu ei olnud võimalik seda juhtida korrektsele orbiidile pärast kanderaketi küljest eemaldumist. Hiljem suudeti satelliidid ümber juhtida sellisele orbiidile, et neid saaks ikkagi kasutada.<ref>{{netiviide 
| url = http://gpsworld.com/improper-fuel-line-installation-led-to-incorrect-galileo-orbit/
| pealkiri = Improper Fuel Line Installation Led to Incorrect Galileo Orbit
| väljaanne = GPS World
| vaadatud = 20.12.2016
| keel = Inglise keeles
}}</ref>

15. detsembrist 2016 on Galileo navigatsioonisüsteemi algsed teenused valmis avalikuks kasutamiseks. Esimesed 18 satelliiti on kosmoses, neist viimased neli on testimisel ja on eeldatud liituma süsteemiga 2017. aasta kevadel. Galileo pakub kolme algset teenust, milleks on avalik teenus, riiklikult reguleeritud teenus ja toetavad COSPAS-SARSAT süsteemi.<ref>{{netiviide 
| url = http://www.esa.int/Our_Activities/Navigation/Galileo_begins_serving_the_globe
| pealkiri = Galileo Begins Serving the Globe
| väljaanne = ESA – Euroopa Kosmoseagentuur
| vaadatud = 20.12.2016
| keel = Inglise keeles
}}</ref>

====Peamised tunnusjooned====
[[Fail:Galileo satellites configuration.jpg|pisi|Planeeritud Galileo satelliitide paigutus süsteemi valmimisel]]

Satelliidi stardimass on 732,8&nbsp;kg. <br />Kere mõõtmed on 2,5 × 1,2 × 1,1 meetrit, sellele lisaks on päikesepaneelide ulatus 14,67 meetrit. Stardi ajal (kokkupakitult) on satelliidi mõõtmed 2,91 × 1,7 × 1,4 m. <br />30 satelliiti on jaotatud kolme orbiidi vahel, et need oleks nähtavad võimalikult paljudest kohtadest. Orbiitide kõrgus maast on 23 222 meetrit ja [[Orbiidi kalle|inklinatsioon]] on 56 kraadi. Igal orbiidil on 8 töötavat satelliiti ja 2 varusatelliiti.<br />Satelliitide elueaks on planeeritud 12 aastat.<br />Päikesepaneelide toodetud maksimaalne võimsus on 1,9&nbsp;kW.<ref>{{netiviide
| url = https://www.ohb-system.de/tl_files/system/images/mediathek/downloads/pdf/120830_OHB_10604_Messe_Galileo_2012.pdf
| pealkiri = European Satellite Navigation System (Space Segment)
| väljaanne = OHB System
| vaadatud = 20.12.2016
| keel = Inglise keeles
| arhiivimisaeg = 4.11.2016
| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20161104234327/https://www.ohb-system.de/tl_files/system/images/mediathek/downloads/pdf/120830_OHB_10604_Messe_Galileo_2012.pdf
| url-olek = ei tööta
}}</ref>

===Satelliidi osad===

'''L-riba antenn''' saadab navigatsioonisignaale sagedusalas 1200–1600&nbsp;MHz.<ref name="components" />

'''SAR antenn''' võtab vastu hädasignaale Maa pealt ja saadab need maajaamale, et neid saaks edastada päästetöötajatele.<ref name="components" />

Kaks '''S-riba antenni''' on osa käsu- ja andmehalduse alamsüsteemist. Nad saadavad maajaamale andmeid satelliidi olukorra ja seadmete töötamise kohta. Vastu võtavad andmeid, et juhtida satelliiti ja selle süsteeme. Lisaks suudavad S-riba antennid saata, vastu võtta ja töödelda signaale mille abil saab mõõta satelliidi kõrgust mõne meetri täpsusega.<ref name="components" />

Nii '''[[Infrapunakiirgus|infrapuna-]]''' kui ka '''päikeseandurid''' aitavad hoida satelliiti suunatuna Maa poole. Infrapunasensorid teevad vahet külma kosmose ja sooja Maa atmosfääri vahel. Päikeseandurid mõõdavad, kus suunas asub päike satelliidi suhtes.<ref name="components" />

'''Laseri helkuri''' abil on võimalik mõõta satelliidi kõrgust mõne sentimeetri täpsusega, saates maajaamast laserkiire satelliidi peeglisse mis peegeldab selle maa peal olevasse andurisse tagasi. Helkur on ta sellepärast, et ta peegeldaks laseri kiire tagasi sinna kus kohast ta on saadetud. Helkuriga satelliidi kõrguse mõõtmist kasutatakse umbes üks kord aastas, sest S-riba antenniga mõõdetud kõrgus on suuremal osal kordadest piisava täpsusega.<ref name="components" />

'''Kosmoseradiaatorid''' kiirgavad satelliidi toodetud soojust kosmosesse, et hoida satelliidi alamsüsteeme sobivatel temperatuuridel.<ref name="components" />

[[Fail:ESA Galileo Passive Hydrogen Maser.jpg|pisi|ESA, Galileo passiivne vesiniku maserkell]]

'''Passiivne vesiniku maserkell''' on peamine kell satelliidi peal. See on aatomkell, mis kasutab vesiniku aatomi siseseid reaktsioone, et mõõta aega veaga 0,45 ns 12 tunni jooksul.<ref name="components" />

'''Rubiidiumkella''' kasutatakse juhul, kui maserkellaga midagi juhtub. Rubiidiumkella viga on 1,8 ns 12 tunni jooksul.<ref name="components" />

Igal Galileo satelliidil on kumbagi kella kaks tükki. Igal ajal töötab ainult üks maser- ja üks rubiidiumkell. Maserkella vea korral võtab rubiidiumkell töö üle ja tekitab sagedust navigatsioonisignaali jaoks. Maserkella vea korral hakkab teine kellade paar tööle ja selle paari maserkell võtab paari päeva pärast sageduse genereerimise töö üle. Algne maserkell läheb aga ooteolekusse. Sel viisil on satelliidil garanteeritud navigatsioonisignaali genereerimine mistahes ajal.

'''Kellade jälgimise ja juhtimise alamsüsteem''' on liides nelja kella ja navigatsioonisignaali genereerimise süsteemi (NSU) vahel. See saadab signaali aktiivselt kellalt NSUle ja lisaks veendub, et peamine ja tagavarakell oleks faasis, et tagavarakell saaks peamise kella töö kohe üle võtta.<ref name="components" />

'''SADM''' (ingl k Solar Array Drive Mechanism) on mehhanism, mis ühendab päikesepaneelid satelliidi kerega ja pöörab neid aeglaselt, et päiksepaneeli pind oleks alati risti Päikese kiirtega.<ref name="components" />

'''[[Güroskoop|Güroskoobid]]''' mõõdavad satelliidi pööramist.<ref name="components" />

'''[[Hooratas|Hoorattad]]''' juhivad satelliidi pöörlemist või hoiavad satelliiti paigal väliste mõjutuste korral pööreldes vajaliku kiiruse ja suunaga.<ref name="components" />

'''Magnetmähised''' muudavad pöörlemise kiirust pöördemomendi tugevust ja suunda muutes.<ref name="components" />

'''Elektritoite alamsüsteem''' kogub päikesepaneelidelt elektrienergiat, salvestab selle ja jagab seda teiste alamsüsteemida vahel vastavalt nende vajadusele.<ref name="components" />

==Teenused==
===Avalik teenus===
Galileo pakub positsioneerimise, liikumis[[kiirus]]e ja täpse kella[[Aeg|aja]] informatsiooni avaliku teenusena, mis on kasutajale tasuta. Teenus sobib kasutamiseks näiteks [[autonavigatsioon]]is ja [[mobiiltelefon]]ides. Kellaaja info on sünkroonitud [[UTC]] maailmaajaga ning seda saab kasutada näiteks võrgu sünkroonimiseks või teadusrakendusteks. 

Avalikku teenust võivad kasutada kõik, kellel on olemas vastav vastuvõtja, ilma mingite lubadeta. Kuigi võimalik on kasutada kuni kolme signaali sagedust, siis madalamat täpsust nõudvate rakenduste jaoks piisab odavatest, ühe kanaliga vastuvõtjatest. Suurema täpsuse ja stabiilsuse tagamiseks tuleks kasutada Galileo signaale koos GPS-i ja GLONASS-i signaalidega. 

Avalik teenus ei paku kasutajale informatsiooni andmete terviklikkuse kohta, seega signaali kvaliteedi kontroll jääb täielikult kasutaja teha.
<ref name="Teenused" /><ref name="Teenused2" />

===Terviklikkuse jälgimise teenus===
Terviklikkuse jälgimise teenus (ingl k ''Safety-Of-Life Service'') toetab avalikku teenust. Terviklikkuse jälgimise teenus võimaldab kasutajal saata infot andmete ja signaalide terviklikkuse kohta, peamiselt annab terviklikkuse jälgimise teenus teada kui signaalis on mingeid vigu sees, ning kas signaal on autentne, Galileo saadetud signaal. 

Teenus on peamiselt nendele, kellele on tähtis, et andmed jõuaksid kindlalt ja täpselt kohale. Kasutamiseks näiteks [[merendus]]es, [[lennundus]]es ja [[rong]]ide töös.<ref name="Teenused" /><ref name="Teenused2" />

===Kaubanduslik teenus===
Kaubanduslik teenus (ingl k ''Commercial Service'') on suunatud rakendustele, millel on vaja suuremat täpsust võrreldes avaliku teenuse rakendustega. Kaubanduslik teenus on tasuline. Võrreldes avaliku teenusega, lisandub avaliku teenuse signaalidele kaks [[Krüptograafia|krüpteeritud]] signaali. Kaubandusliku teenuse kasutamist juhib teenusepakkuja.<ref name="Teenused" /><ref name="Teenused2" />

===Riiklikult reguleeritud teenus===
Riiklikult reguleeritud teenus (ingl k ''Public Regulated Service'') pakub teenust kõrgema turvatasemega. Signaali saatmisel kasutatakse erinevaid häirete vähendamise tehnoloogiaid. 

Riiklikult reguleeritud teenust kasutavad näiteks [[politsei]], [[piirivalve]], [[sõjavägi]] ja [[Toll (asutus)|toll]]. Peamine teenuse eelis on signaali robustsus.<ref name="Teenused" /><ref name="Teenused2" />

===Koostöö COSPAS-SARSAT päästeprogrammiga===
Galileo toetab otsingu- ja päästetöötajaid läbi COSPAS-SARSAT-programmi, lisades kosmosesse hädasignaalide vastuvõtjaid. Galileo satelliidid suudavad vastu võtta hädasignaale laevadelt, lennukitelt või inimestelt ning saata need riiklikule päästekeskusele. Selle abil saavad päästekeskused teada abivajaja täpse asukoha. Galileo satelliitide süsteemi valmimisel on vähemalt üks satelliit nähtaval mistahes kohalt Maal, seega on võimalik hädasignaalide saatmine peaaegu reaalajas. Galileo lisab COSPAS-SARSAT programmile võimaluse anda hädasignaali saatjale tagasi teade, et nende probleemiga on tegelema hakatud.<ref name="Teenused" /><ref name="Teenused2" />

==Satelliitide nimekiri==
[[Fail:Galileo launch on Soyuz, 21 Oct 2011 (6266227357).jpg|pisi|Kahe Galileo satelliidi start Soyuz raketi peal, 21 oktoober 2011]]

Galileo satelliitidele on pandud nimed Euroopa laste järgi, kes võitsid oma vanuserühmas Euroopa Komisjoni korraldatud regionaalsed joonistusvõistlused. Võistlus kestis 1. septembrist kuni 15. novembrini 2011. Osaleda said lapsed, kes on sündinud aastatel 2000–2002. Joonistusvõistluse teemaks oli kosmos ja [[aeronautika]]. Igas osalenud riigis valis žürii ühe võitja, kelle järgi nimetati üks Galileo satelliitidest.<ref name="aA0cI" />

{{uuenda}}

{| class="wikitable"
|-
!Nr
!Satelliidi nimi
!Raketi start
!Kanderakett
|-bgcolor="E0FFFF"
|colspan="4" align="center" | GIOVE (''Galileo In-Orbit Validation Element'')
|-
|1
|GIOVE-A
|28. detsember 2005
|[[Soyuz-FG Fregat]]
|-
|2
|GIOVE-B
|28. aprill 2008
|Soyuz-FG Fregat
|-bgcolor="E0FFFF"
|colspan="4" align="center" | IOV (''In-Orbit Validation'')
|-
|3
|Galileo-IOV PFM (Thijs {{riigi ikoon|Belgia}})
|21. oktoober 2011
|[[Soyuz-STB]]/[[Fregat-MT]]
|-
|4
|Galileo-IOV FM2 (Natalia {{riigi ikoon|Bulgaaria}})
|21. oktoober 2011
|Soyuz-STB Fregat-MT
|-
|5
|Galileo-IOV FM3 (David {{riigi ikoon|Tšehhi}})
|12. oktoober 2012
|Soyuz-STB Fregat-MT
|-
|6
|Galileo-IOV FM4 (Sif {{riigi ikoon|Taani}})
|12. oktoober 2012
|Soyuz-STB Fregat-MT
|-bgcolor="E0FFFF"
|colspan="4" align="center" | FOV (''Full Operational Capability'')
|-
|7
|Galileo-FOC FM1 (Doresa {{riigi ikoon|Saksamaa}})
|22. august 2014
|Soyuz-STB Fregat-MT
|-
|8
|Galileo-FOC FM2 (Milena {{riigi ikoon|Eesti}})
|22. august 2014
|Soyuz-STB Fregat-MT
|-
|9
|Galileo-FOC FM3 (Adam {{riigi ikoon|Iirimaa}})
|27. märts 2015
|Soyuz-STB Fregat-MT
|-
|10
|Galileo-FOC FM4 (Anastasia {{riigi ikoon|Kreeka}})
|27. märts 2015
|Soyuz-STB Fregat-MT
|-
|11
|Galileo-FOC FM5 (Alba {{riigi ikoon|Hispaania}})
|11. september 2015
|Soyuz-STB Fregat-MT
|-
|12
|Galileo-FOC FM6 (Oriana {{riigi ikoon|Prantsusmaa}})
|11. september 2015
|Soyuz-STB Fregat-MT
|-
|13
|Galileo-FOC FM8 (Andriana {{riigi ikoon|Küpros}})
|17. detsember 2015
|Soyuz-STB Fregat-MT
|-
|14
|Galileo-FOC FM9 (Liene {{riigi ikoon|Läti}})
|17. detsember 2015
|Soyuz-STB Fregat-MT
|-
|15
|Galileo-FOC FM10 (Danielė {{riigi ikoon|Leedu}})
|24. mai 2016
|Soyuz-STB Fregat-MT
|-
|16
|Galileo-FOC FM11 (Alizée {{riigi ikoon|Luksemburg}})
|24. mai 2016
|Soyuz-STB Fregat-MT
|-
|17
|Galileo-FOC FM7 (Antonianna {{riigi ikoon|Itaalia}})
|17. november 2016
|[[Ariane 5ES]]
|-
|18
|Galileo-FOC FM12 (Lisa {{riigi ikoon|Ungari}})
|17. november 2016
|Ariane 5ES
|-
|19
|Galileo-FOC FM13 (Kimberley {{riigi ikoon|Malta}})
|17. november 2016
|Ariane 5ES
|-
|20
|Galileo-FOC FM14 (Tijmen {{riigi ikoon|Holland}})
|17. november 2016
|Ariane 5ES
|-bgcolor="FFDEAD"
|colspan="4" align="center" | Planeeritud stardid
|-
|21
|Galileo-FOC FM15 (Nicole {{riigi ikoon|Austria}})
|August 2017
|Ariane 5ES
|-
|22
|Galileo-FOC FM16 (Zofia {{riigi ikoon|Poola}})
|August 2017
|Ariane 5ES
|-
|23
|Galileo-FOC FM17 (Alexandre {{riigi ikoon|Portugal}})
|August 2017
|Ariane 5ES
|-
|24
|Galileo-FOC FM18 (Irina {{riigi ikoon|Rumeenia}})
|August 2017
|Ariane 5ES
|-
|25
|Galileo-FOC FM19 (Tara {{riigi ikoon|Sloveenia}})
|2018
|Ariane 5ES
|-
|26
|Galileo-FOC FM20 (Samuel {{riigi ikoon|Slovakkia}})
|2018
|Ariane 5ES
|-
|27
|Galileo-FOC FM21 (Anna {{riigi ikoon|Soome}})
|2018
|Ariane 5ES
|-
|28
|Galileo-FOC FM22 (Ellen {{riigi ikoon|Rootsi}})
|2018
|Ariane 5ES
|-

|colspan="2" | Allikad:<ref name="3Xlv6" />
|-
|}

==Vaata ka==
*[[Rahvusvaheline geodeetiliste koordinaatide süsteem]]
*[[Echelon]]
*[[GLONASS]]
*[[Ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="iRvkq">{{netiviide | url = https://www.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/243190/7199.pdf | pealkiri = On a Civil Global Navigation Satellite System (GNSS) between the European Community and its Member States and Ukraine | vaadatud = 07.12.2016 | keel = Inglise keeles}}</ref>
<ref name="WhatIs">{{netiviide | url = http://www.esa.int/Our_Activities/Navigation/Galileo/What_is_Galileo | pealkiri = What is Galileo? | väljaanne = ESA – Euroopa Kosmoseagentuur | vaadatud = 12.12.2016 | keel = Inglise keeles}}</ref>
<ref name="SId9q">{{netiviide | url = http://www.gpsdaily.com/reports/Galileo_works_and_works_well_999.html | pealkiri = Galileo works, and works well | väljaanne = GPS Daily | vaadatud = 12.12.2016 | keel = Inglise keeles}}</ref>
<ref name="nimeksGIOVE">{{netiviide | url = http://www.esa.int/Our_Activities/Navigation/First_Galileo_satellites_named_GIOVE | pealkiri = First Galileo satellites named GIOVE | väljaanne = ESA – Euroopa Kosmoseagentuur | vaadatud = 13.12.2016 | keel = Inglise keeles}}</ref>
<ref name="0336w">{{netiviide | url = http://space.skyrocket.de/doc_sdat/giove-a.htm | pealkiri = GIOVE A, A2 (GSTB v2A) | väljaanne = Gunter's Space Page | vaadatud = 13.12.2016 | keel = Inglise keeles}}</ref>
<ref name="0vfOC">{{netiviide | url = http://www.spacedaily.com/reports/Galileo_pathfinder_GIOVE_A_retires_999.html | pealkiri = Galileo pathfinder GIOVE-A retires | väljaanne = Space Daily | vaadatud = 13.12.2016 | keel = Inglise keeles}}</ref>
<ref name="zGcjW">{{netiviide | url = https://directory.eoportal.org/web/eoportal/satellite-missions/g/giove-b | pealkiri = GIOVE-B (Galileo In-Orbit Validation Element-B) | väljaanne = eoPortal | vaadatud = 13.12.2016 | keel = Inglise keeles}}</ref>
<ref name="HrZx8">{{netiviide | url = http://www.esa.int/Our_Activities/Navigation/Galileo/GIOVE-B_launch/GIOVE-B_transmitting_its_first_signals | pealkiri = GIOVE-B transmitting its first signals | väljaanne = ESA – Euroopa Kosmoseagentuur | vaadatud = 13.12.2016 | keel = Inglise keeles}}</ref>
<ref name="6poeB">{{netiviide | url = http://space.skyrocket.de/doc_sdat/galileo-iov.htm | pealkiri = Galileo-IOV PFM, FM2, FM3, FM4 | väljaanne = Gunter's Space Page | vaadatud = 16.12.2016 | keel = Inglise keeles}}</ref>
<ref name="Z3hMS">{{netiviide | url = http://www.esa.int/Our_Activities/Navigation/Galileo/The_first_four_satellitesa | pealkiri = The First Four Satellites | väljaanne = ESA – Euroopa Kosmoseagentuur | vaadatud = 16.12.2016 | keel = Inglise keeles }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>
<ref name="wBUiU">{{netiviide | url = http://www.esa.int/Our_Activities/Navigation/Galileo_fixes_Europe_s_position_in_history | pealkiri = Galileo Fixes Europe's Position in History | väljaanne = ESA – Euroopa Kosmoseagentuur | vaadatud = 16.12.2016 | keel = Inglise keeles}}</ref>
<ref name="Contracts">{{netiviide | url = http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/8442090.stm | pealkiri = EU awards Galileo satellite-navigation contracts | väljaanne = BBC News | vaadatud = 20.12.2016 | keel = Inglise keeles}}</ref>
<ref name="components">{{netiviide | url = http://esa.int/Our_Activities/Navigation/Galileo/Galileo_satellites | pealkiri = Galileo Satellites | väljaanne = ESA – Euroopa Kosmoseagentuur | vaadatud = 21.12.2016 | keel = Inglise keeles}}</ref>
<ref name="Teenused">{{netiviide | url = http://www.esa.int/Our_Activities/Navigation/Galileo/Galileo_services | pealkiri = Galileo Services | väljaanne = ESA – Euroopa Kosmoseagentuur | vaadatud = 09.12.2016 | keel = Inglise keeles}}</ref>
<ref name="Teenused2">{{netiviide | url = http://ec.europa.eu/dgs/energy_transport/galileo/doc/galileo_hld_v3_23_09_02.pdf | pealkiri = Galileo – Mission High Level Definition | väljaanne = Euroopa Komisjon + ESA – Euroopa Kosmoseagentuur | vaadatud = 09.12.2016 | keel = Inglise keeles}}</ref>
<ref name="aA0cI">{{netiviide | url = http://europa.eu/rapid/press-release_IP-12-15_en.htm?locale=en | pealkiri = Pressiteade – Natalia, Thijs, Tara, Milena … Galileo satellites bear their names | väljaanne = Euroopa Komisjon | vaadatud = 20.12.2016 | keel = Inglise keeles}}</ref>
<ref name="3Xlv6">{{netiviide | url = http://space.skyrocket.de/directories/sat_nav_eur.htm | pealkiri = Spacecraft: Navigation – Europe | väljaanne = Gunter's Space Page | vaadatud = 2.12.2016 | keel = Inglise keeles}}</ref>
}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Galileo (satellite navigation)|Galileo}}
* [http://www.esa.int/esaNA/galileo.html ESA Galileo] (ESA – [[Euroopa Kosmoseagentuur]] (''European Space Agency''))
* [http://www.gsa.europa.eu/ European GNSS Supervisory Authority (GSA)] (GNSS – ülemaailmne/globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem (''global navigation satellite system''))
* [http://www.esa.int/SPECIALS/Galileo_IOV/ ESA – Galileo IOV Launch] (IOV – ''Galileo In-Orbit Validation'')
* [https://galileogreenlane.eu/ Galileo Green Lane]. Reaalajas toimiv rakendus liikluse jälgimiseks [[Üleeuroopaline transpordivõrk|TEN-T]] piiriületuspunktides
* [http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&id=4104 "Algas Euroopa satelliitnavigatsiooni võistlus"] teadus.err.ee, 4. aprill 2011
* [http://uudised.err.ee/index.php?06233620&print=1 "Joonistusvõistluse võitja saab omanimelise satelliidi"] uudised.err.ee, 1. september 2011
<!-- start lükati edasi, kui uus tähtaeg avaldatakse, saab parandada.
* [http://www.esa.int/SPECIALS/Galileo_IOV/SEMDRFFURTG_0.html kell 13:34(10:34[[UTC]]) peaks startima Venemaa kanderakett Sojuz ja viima orbiidile Galileo satelliidi], esmakordselt stardib Sojuz [[Prantsuse Guajaana]]st.
-->
* 15. detsember 2016, [http://www.esa.int/Our_Activities/Navigation/Galileo_begins_serving_the_globe ESA: Galileo begins serving the globe], esa.int, "''The start of Galileo Initial Services, the first step towards full operational capability''"

[[Kategooria:Satelliitnavigatsioon]]
[[Kategooria:Euroopa Kosmoseagentuur]]