Galilei protsess
Galilei protsess oli 1610. aasta paiku alanud sündmuste jada, mille käigus Galileo Galilei, kes pooldas Mikołaj Koperniku heliotsentristlikku astronoomiat, sattus konflikti aristotelliku maailmavaatega, mida toetas katoliku kirik.[1]
1610. aastal avaldas Galilei raamatu "Sidereus Nuncius" ("Täheteataja"), mis kirjeldas tema uue teleskoobiga tehtud üllatavaid avastusi. Need ja teisedki avastused paljastasid tõsised raskused senise teadusliku arusaamaga universumi ehitusest, tekitades huvi uute teooriate vastu nagu Koperniku heliotsentrism, mille too oli avaldanud raamatus "De revolutionibus orbium coelestium" 1543. aastal.
Paljud teadlased ründasid teooriat, kuna see oli vastuolus nii Aristotelese maailmamudeli kui ka pühakirjaga. Galilei osalus teoloogiat, astronoomiat ja filosoofiat hõlmanud poleemikas viis inkvisitsioonikohtus 1633. aastal tema süüdimõistmiseni ketserluses. Süüalune mõisteti eluaegsesse vangistusse, mis tegelikult kujunes mitte eriti rangeks koduarestiks.
Ehkki legendi järgi olevat Galilei inkvisitsioonikohtust lahkudes pomisenud endale kindlaks jäädes "Eppur si muove" ("Ta liigub siiski"), ei ole sel lool teadaolevalt kindlat alust.