Gabriel Kempe
Gabriel Kempe (5. märts 1739 Hämeenlinna – 22. jaanuar/2. veebruar 1795 Lüganuse) oli soome päritolu Eesti vaimulik.
Ta immatrikuleeriti Turu ülikooli aastal 1759. Ordineeriti 18. oktoobril 1761 õpetajaks.
Ta oli aastatel 1761–1762 Narva Soome-Rootsi Püha Mihkli koguduse adjunktõpetajaks. Aastatel 1763–1770 oli ta (kutsuti 21. oktoobril, introdutseeriti 16. novembril 1763) Vaivara koguduse õpetaja; aastatel 1771–1780 oli ta (kutsuti 30. oktoobril 1770, introdutseeriti 8. mail 1771) Lüganuse Ristija Johannese koguduse õpetaja; aastatel 1780–1795 oli ta (kutsuti 23. septembril 1780, astus ametisse 1. mail 1781) Viru-Nigula koguduse õpetaja. Aastatel 1763–1770 oli ta veel Narva-Alutaguse praostkonna praost.
Otto Wilhelm Masing kirjutas Kempe kohta, et ta oli umbkeelne soomlane, kes ei osanud eesti keelt. Kui Masing sai Viru-Nigula pastoriks, leidis ta eest kõige jaburama keelepudru, kuna Kempe oli kasutanud 17 aastat soome-eesti segakeelt. Kuid arhiivimaterjalid näitavad Kempe tõsist suhtumist talurahvakoolide asutamisse. 1788 aasta aruandes kirjutas Kempe põhjalikult koolioludest ja kirjaoskusest kihelkonnas, kusjuures ta väitis, et "vabade inimeste" hulgas ei olevat kihelkonnas ühtegi hea lugemisoskusega isikut ning pastoril tuli koolmeistriamet mõnele hea lugemisoskusega talupojale usaldada. Koolmeistritöö eest maksti ka tasu, kuid enamasti sõltus tasustamine mõisnikest. Aastal 1789 kirjutas ta,et vaesuse tõttu ei taha talupojad lapsi kooli saata ja mõisnikel ning kogudusel pole soovitud parematele koolmeistritele midagi pakkuda.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007