Futuna-aniva keel

Futuna-aniva keel
Kõneldakse	Vanuatu (Futuna, Aniwa ja Tanna saartel)
Kokku kõnelejaid	1500 (2001. aasta seisuga)
Keelesugulus	Austroneesia hõimkond Kesk-Ida-Austroneesia keelkond Polüneesia keeled futuna-aniva keel
Keelekoodid
ISO 639-3	fut

Futuna-aniva keel (vahel nimetatud ka lääne-futuna-aniva keeleks) kuulub Austroneesia hõimkonda, Kesk-Ida-Austroneesia keelkonda ja Polüneesia keelte hulka.

Keelt kõneldakse Futuna ja Aniwa saarel ja Tanna saare idaosas. Futuna ja Aniwa saarel räägitakse selle erinevaid murdeid. 2001. aasta seisuga on futuna-aniva keelel ligikaudu 1500 kõnelejat.

Arvsõnad

• 1 – tasi, tahi
• 2 – rua
• 3 – toru
• 4 – fa
• 5 – rima
• 6 – ono
• 7 – fitu
• 8 – varo
• 9 – iva
• 10 – tagafuru, taragafuru, rogafuru, rogofuru

Häälikud

	Esivokaalid	Keskvokaalid	Tagavokaalid
Kõrged	i		u
Keskmised	e		o
Madalad		a

	Bilabiaalsed	Labiodentaalsed	Alveolaarsed	Palataalsed	Velaarsed	Glottaalsed
Klusiilid (sulghäälikud)	p		t	k
Nasaalid (ninahäälikud)	m		n		g
Frikatiivid (hõõrdhäälikud)	v	f	s	j		h
Lateraalid (külghäälikud)			l
Tremulandid (värihäälikud)			r

Silpide paigutus

Silpide paigutus sõnas on (C) V (C). Esineb ka paigutusi CCV ja CCVV, kuid need on palju haruldasemad.

(C – konsonant, V – vokaal)

Sõnajärg

Futuna-aniva keel kasutab SVO (subjekt-verb-objekt) ja VB (verb-subjekt) sõnajärge.

Grammatika

Sõnamoodustus

• Selleks, et futuna-aniva keeles moodustada tegusõnast nimisõna, lisatakse tegusõnale lõpp -ga.

Näiteks:
1) fijikau – töötama, fijikauga – töö
2) fakatupu – kohtuma, fakatupuga – kohtumine
3) maki – haige olema, makiga – haigus
4) forau – reisima, forauga – reis

• Selleks, et ainsusest moodustada mitmust, lisatakse nimisõnale lõpp -nea

Näiteks:
1) rau – leht, raunea – lehed/ lehestik
2) se – lill, senea – lilled
3) fua – puuvili, fuanea – puuviljad

• Nimisõnadest tervikliku mitmuse vormi moodustamiseks lisatakse sõna algusesse ga-/hga-liide.

Näiteks
a one – liivaterad

gaone – rand

Artiklid

Nimisõnadele eelnevad futuna-aniva keeles artiklid.

• Määravad artiklid

Ainsuses: ta/ te/ ti

duaalartikkel: ru

triaalartikkel: taka

Mitmuses: a

• Umbmäärased artiklid

Ainsuses: sa

mitmuses: puudub

Adjektiivid

Adjektiiv võib

a) järgneda nimisõnale, mille kohta ta käib
Näiteks
1) Ta fatu sore

Ta – määrav artikkel (nagu "the" inglise keeles)
fatu – kivi
sore – suur
tõlge: Suur kivi

b) järgneda tegusõnale
Näiteks
1)Ta fatu e sore
Ta – artikkel
fatu – kivi
e – on
sore – suur
tõlge: Kivi on suur.

2) E sore ta fatu
e – on
sore – suur
ta – artikkel
fatu – kivi
tõlge: Kivi on suur (otsetõlge: on suur (see) kivi)

Hääldus

Täht	Hääldus
i	Kui i on sõnas enne konsonante, hääldatakse seda nagu eestikeelses sõnas “isa” (nt hmori – palvetama) . Kui i eelneb teisele täishäälikule samas silbis, siis hääldatakse seda nagu ingliskeelses sõnas "yes" (nt kanieni – tahtma)
e	hääldus varieerub, võib olla nagu sõnas "make" (e-d ei hääldata) (nt kanieni – tahtma) või nagu sõnas "met" (nt hmae – haiget tegema).
a	hääldus varieerub, võib olla nagu ingliskeelses sõnas "God" (nt fa – neli) või nagu "ä" (nt manu – lind)
o	hääldub nagu ingliskeelsetes sõnades "boat" (nt akoe – sina) või sõnas "or" (ono – kuus)
u	kui u on sõnas enne konsonanti, võib hääldus olla nagu eestikeelses sõnas "uks" (nt uru – pea) . Kui u eelneb teisele täishäälikule samas silbis, siis hääldatakse seda nagu ingliskeelses sõnas "weigh" (nt ueuaha – kiiresti)
p	üldiselt hääldatakse kõikides sõnades nagu eesti keeleski. Kui aga sellele eelneb u ja järgneb mõni teine täishäälik, hääldatakse seda "ph"-na (nt pohpopo – mädanenud)
t	hääldatakse nagu eestikeelses sõnas "tool" (nt tata – lähedal) või nagu ingliskeelses sõnas "church" (nt tia – lööma)
k	üldiselt hääldatakse nagu eesti keeleski (nt keke – erinev). Kui k-le aga eelneb või järgneb a, o või u, hääldatakse seda nagu ingliskeelses sõnas “turquoise” (nt toki – kirves)
m,n	üldiselt hääldatakse nagu eesti keeles
g	hääldatakse ng (nt gaja – tühi), g-d ei hääldata, kui sellele eelneb h (nt hgoro).
f	hääldatakse nagu eestikeelses sõnas “film”.
v	üldiselt hääldatakse nagu eestikeelses sõnas “voodi” (nt vai – vesi), v-d ei hääldata siis, kui sellele eelneb h. (nt vahvakamoa – kanamuna).
l	hääldus on nagu eesti keeleski (nt nalupai – palju). L-i ei hääldata, kui sellele eelneb h (nt hlua – okse).
r	hääldatakse nagu ingliskeelses sõnas “butter” (nt fare – maja).
s	hääldatakse nagu eesti keeleski (nt situ – abi)
j	väga paljudel juhtudel keeles eelneb j i-le. Hääldatakse nagu ingliskeelset sõna “shy” ( nt jikai – ei)
h	üldiselt hääldatakse nagu eesti keeleski

Tähestik

Futuna-aniva keeles on kasutusel ladina tähestik.

Tähtede tähestikuline järjekord on järgmine: a , e, f, h, i, k, l, m, n, g, o, p, r, s, j, t, u, v

Keelenäited

1. Ta tai e marino – meri on rahulik

2. Roroveka nei toua ta fare nei – Roroveka ehitas selle maja

3. Avau kan sitokina akoe – ma aitan sind

4. Pupusi i tagk ifia – ma ei oska seda mängida