Futuna-aniva keel

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Futuna-aniva keel
Kõneldakse Vanuatu (Futuna, Aniva ja Tanna saartel)
Kokku kõnelejaid 1500 (2001. aasta seisuga) [1]
Keelesugulus Austroneesia hõimkond
Kesk-Ida-Austroneesia keelkond
Polüneesia keeled
futuna-aniva keel
Keelekoodid
ISO 639-3 fut

Futuna-aniva keel (vahel nimetatud ka lääne-futuna-aniva keeleks) kuulub Austroneesia hõimkonda, Kesk-Ida-Austroneesia keelkonda ja Polüneesia keelte hulka.

Keelt kõneldakse Lääne-Futuna ja Aniva saartel ja Tanna saare idaosas. Futuna ja Aniva saarel räägitakse selle erinevaid murdeid. 2001. aasta seisuga on futuna-aniva keelel ligikaudu 1500 kõnelejat.[1][2]

Arvsõnad[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1 – tasi, tahi
  • 2 – rua
  • 3 – toru
  • 4 – fa
  • 5 – rima
  • 6 – ono
  • 7 – fitu
  • 8 – varo
  • 9 – iva
  • 10 – tagafuru, taragafuru, rogafuru, rogofuru [3]

Häälikud[muuda | muuda lähteteksti]

Esivokaalid Keskvokaalid Tagavokaalid
Kõrged i u
Keskmised e o
Madalad a

[4]

Bilabiaalsed Labiodentaalsed Alveolaarsed Palataalsed Velaarsed Glottaalsed
Klusiilid (sulghäälikud) p t k
Nasaalid (ninahäälikud) m n g
Frikatiivid (hõõrdhäälikud) v f s j h
Lateraalid (külghäälikud) l
Tremulandid (värihäälikud) r

[4]

Silpide paigutus[muuda | muuda lähteteksti]

Silpide paigutus sõnas on (C) V (C). Esineb ka paigutusi CCV ja CCVV, kuid need on palju haruldasemad.

(C – konsonant, V – vokaal)[5]

Sõnajärg[muuda | muuda lähteteksti]

Futuna-aniva keel kasutab SVO (subjekt-verb-objekt) ja VB (verb-subjekt) sõnajärge.[1]

Grammatika[muuda | muuda lähteteksti]

Sõnamoodustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Selleks, et futuna-aniva keeles moodustada tegusõnast nimisõna, lisatakse tegusõnale lõpp -ga.

Näiteks:
1) fijikau – töötama, fijikauga – töö
2) fakatupu – kohtuma, fakatupuga – kohtumine
3) maki – haige olema, makiga – haigus
4) forau – reisima, forauga – reis

  • Selleks, et ainsusest moodustada mitmust, lisatakse nimisõnale lõpp -nea

Näiteks:
1) rau – leht, raunea – lehed/ lehestik
2) se – lill, senea – lilled
3) fua – puuvili, fuanea – puuviljad

  • Nimisõnadest tervikliku mitmuse vormi moodustamiseks lisatakse sõna algusesse ga-/hga-liide.

Näiteks
a one – liivaterad

gaone – rand[6]

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

Nimisõnadele eelnevad futuna-aniva keeles artiklid.

  • Määravad artiklid

Ainsuses: ta/ te/ ti

duaalartikkel: ru

triaalartikkel: taka

Mitmuses: a

  • Umbmäärased artiklid

Ainsuses: sa

mitmuses: puudub [6]

Adjektiivid[muuda | muuda lähteteksti]

Adjektiiv võib

a) järgneda nimisõnale, mille kohta ta käib
Näiteks
1) Ta fatu sore

Ta – määrav artikkel (nagu "the" inglise keeles)
fatu – kivi
sore – suur
tõlge: Suur kivi

b) järgneda tegusõnale
Näiteks
1)Ta fatu e sore
Ta – artikkel
fatu – kivi
e – on
sore – suur
tõlge: Kivi on suur.

2) E sore ta fatu
e – on
sore – suur
ta – artikkel
fatu – kivi
tõlge: Kivi on suur (otsetõlge: on suur (see) kivi) [7]

Hääldus[muuda | muuda lähteteksti]

Täht Hääldus
i Kui i on sõnas enne konsonante, hääldatakse seda nagu eestikeelses sõnas “isa” (nt hmori – palvetama) . Kui i eelneb teisele täishäälikule samas silbis, siis hääldatakse seda nagu ingliskeelses sõnas "yes" (nt kanieni – tahtma)
e hääldus varieerub, võib olla nagu sõnas "make" (e-d ei hääldata) (nt kanieni – tahtma) või nagu sõnas "met" (nt hmae – haiget tegema).
a hääldus varieerub, võib olla nagu ingliskeelses sõnas "God" (nt fa – neli) või nagu "ä" (nt manu – lind)
o hääldub nagu ingliskeelsetes sõnades "boat" (nt akoe – sina) või sõnas "or" (ono – kuus)
u kui u on sõnas enne konsonanti, võib hääldus olla nagu eestikeelses sõnas "uks" (nt uru – pea) . Kui u eelneb teisele täishäälikule samas silbis, siis hääldatakse seda nagu ingliskeelses sõnas "weigh" (nt ueuaha – kiiresti)
p üldiselt hääldatakse kõikides sõnades nagu eesti keeleski. Kui aga sellele eelneb u ja järgneb mõni teine täishäälik, hääldatakse seda "ph"-na (nt pohpopo – mädanenud)
t hääldatakse nagu eestikeelses sõnas "tool" (nt tata – lähedal) või nagu ingliskeelses sõnas "church" (nt tia – lööma)
k üldiselt hääldatakse nagu eesti keeleski (nt keke – erinev). Kui k-le aga eelneb või järgneb a, o või u, hääldatakse seda nagu ingliskeelses sõnas “turquoise” (nt toki – kirves)
m,n üldiselt hääldatakse nagu eesti keeles
g hääldatakse ng (nt gaja – tühi), g-d ei hääldata, kui sellele eelneb h (nt hgoro).
f hääldatakse nagu eestikeelses sõnas “film”.
v üldiselt hääldatakse nagu eestikeelses sõnas “voodi” (nt vai – vesi), v-d ei hääldata siis, kui sellele eelneb h. (nt vahvakamoa – kanamuna).
l hääldus on nagu eesti keeleski (nt nalupai – palju). L-i ei hääldata, kui sellele eelneb h (nt hlua – okse).
r hääldatakse nagu ingliskeelses sõnas “butter” (nt fare – maja).
s hääldatakse nagu eesti keeleski (nt situ – abi)
j väga paljudel juhtudel keeles eelneb j i-le. Hääldatakse nagu ingliskeelset sõna “shy” ( nt jikai – ei)
h üldiselt hääldatakse nagu eesti keeleski

[8]

Tähestik[muuda | muuda lähteteksti]

Futuna-aniva keeles on kasutusel ladina tähestik. [1]

Tähtede tähestikuline järjekord on järgmine:[8] a , e, f, h, i, k, l, m, n, g, o, p, r, s, j, t, u, v

Keelenäited[muuda | muuda lähteteksti]

1. Ta tai e marino – meri on rahulik[9]

2. Roroveka nei toua ta fare nei – Roroveka ehitas selle maja[10]

3. Avau kan sitokina akoe – ma aitan sind[10]

4. Pupusi i tagk ifia – ma ei oska seda mängida[11]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "Ethnologue: Futuna-Aniwa". Vaadatud november 2013. Inglise.
  2. "EKI: Maailma keeled, kirjad ja rahvad". Vaadatud november 2013. Eesti.
  3. Janet W. D. Dougherty West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language (1983), lk 681
  4. 4,0 4,1 Janet W. D. Dougherty West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language (1983), lk 2
  5. Janet W. D. Dougherty West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language (1983), lk 10
  6. 6,0 6,1 Janet W. D. Dougherty West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language (1983), lk 21-22
  7. Janet W. D. Dougherty West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language (1983), lk 91-94.
  8. 8,0 8,1 Janet W. D. Dougherty West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language (1983), lk 6-10
  9. Janet W. D. Dougherty West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language (1983), lk 40.
  10. 10,0 10,1 Janet W. D. Dougherty West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language (1983), lk 41
  11. Janet W. D. Dougherty West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language (1983), lk 37.