Franklinipuu

See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Franklinipuu (perekond)

---

Franklinipuu (Franklinia alatamaha) on rohttaim teepõõsaliste sugukonnast, mille kodumaa asub subtroopilises vööndis, Florida naaberosariigi Georgia rannikul.

Kirjeldus

Franklinia alatamaha on väike lehtpuu, mida tavaliselt nimetatakse Franklini puuks, kasvab tavaliselt ümmarguse võraga ühetüvelisena või mitme varrega põõsana, mis kasvab kuni 10 m (33 jalga), kuid tavaliselt 4,5–7,5 m (15–25 jalga). Ühe tüvepuuna võib kasvada 20 jalga või enam kõrgemaks, kuid sagedamini nähakse kasvavat palju lühemaks.

Franklini puu on hinnatud lõhnavate valgete lillede poolest, mis sarnanevad üksikute valgete Kamellia õitega. Lõhn võib meenutada apelsiniõisi või kuslapuud.  Puu on sümmeetrilise, mõnevõrra püramiidse kujuga, sageli moodustavad liigi erinevad isendid peaaegu ühesugused võrad. Koor on hall, vertikaalsete valgete triibudega ja harjatud tekstuuriga. Iga lill on kaetud kollase tolmuga. Kitsad, pikliku kujuga, läikivad tumerohelised lehed (kuni 5-tollised) muudavad sügisel kvaliteetsed oranžid, punased ja lillad toonid. Ümarate lehtede pikkus on kuni 15 cm ja sügisel muutuvad nad oranžikas-punaseks.

1803. aastast see puu kadus looduses, aga miks, pole teadmata. Altamaha jõe äärne maa puhastati puuvillaistanduste jaoks, mis viis ühe teooriani, mille kohaselt oli koloonia väljasuremise peamine põhjus mullast leitud puuvilla patogeen (mis kandus allavoolu läbi erosiooni). Muude väljasuremis teooriate hulka kuuluvad kliimamuutustest tingitud langus, inimese hävitamine; üksik taimekoloonia ei olnud geneetiliselt piisavalt mitmekesine, et vastu pidada patogeenidele või muutuvatele tingimustele, või kohalik katastroof (üleujutus või tulekahju).

Seemnekapslite küpsemine nõuab 12–14 kuud. Erinevalt peaaegu kõigist kaabitspermidest on Franklinia alatamaha sügootne puhkeseisund. Putuktolmlemine toimub suve lõpus või varasügisel, siis jääb talveperioodil seisma ja vilja annab alles järgmisel suvel. Emased gametofüüdid on enne tolmeldamist küpsed, topelt viljastumine toimub varsti pärast tolmeldamist. Sügoot jääb uinuma kohe pärast viljastamist koos arengu hilinemisega kuni järgmise suveni. Endospermi esialgne areng toimub pärast viljastamist kuni 3 kuud, kuid talve alguses see seiskub. Järgmise suve algusega algab embrüogenees ja endospermi areng algab uuesti.

Ajalugu

Põhja-Ameerika kuninglik botaanik John Bartram avastas 1765. aastal koos oma poja Williamiga Franklinia, mis kasvas 2-3 aakri suurusel alal Altamaha jõe kaldal Georgias kaguosas. Franklinia kasvu pole kunagi varem täheldatud mujal kui Altamaha jõe ääres. Tagasireisil 1773. aastal kogus William Bartram sellelt saidilt seemet ja tõi selle tagasi Bartrami aeda Philadelphiasse, kus puu edukalt kasvatati.

1785. aastal andis William Bartrami nõbu Humphry Marshall taimele botaanilise nime, austades Bartrami perekonna sõpra. Perekonnanimega austatakse Ameerika teadlast, filosoofi ja riigitegelast Benjamin Franklini (1706–1790).

See puu on looduses välja surnud alates 1803. aastast. Seda on põlluharimisel põlistatud (kõik taimed pärinevad Bartrami kogutud seemnetest) mitte ainult selle harulduse, vaid ka atraktiivsete õite ja lehestiku tõttu. Selle taime praegune geneetiline baas on suures osas üsna kitsas, sest kõik maailmas praegu eksisteerivad taimed pärinevad Bartramsi kogutud materjalidest.