Fotofiniš
Fotofiniš toimub spordivõistlusel, kui mitu võistlejat ületavad finišijoone peaaegu samal ajal. Kuna palja silmaga ei pruugi olla võimalik kindlaks teha, kes võistlejatest esimesena joone ületas, võib täpsemaks kontrollimiseks kasutada finišijoonel tehtud fotot või videot. Fototuvastus muudab vähem tõenäoliseks, et ametnikud kuulutavad võistluse ebaõnnetunuks.
Finišijoone fotosid kasutatakse endiselt peaaegu kõigil kaasaegsetel võidujooksudel ja võidusõiduspordialadel. Kuigi mõned spordialad kasutavad võidusõitjate jälgimiseks võistluse ajal elektroonilisi seadmeid, peetakse fotot võitja valimisel kõige olulisemaks tõendiks. Need on eriti olulised tihedate võistluste ajal, kuid neid kasutatakse ka ametlike aegade määramiseks igale võistlejale mis tahes võistluse ajal.
Kergejõustikus tuleb jooksud ajastada täpselt sajandiksekundite (või isegi tuhandikute) täpsusega. Kõrgetasemelistel võistlustel (nagu olümpiamängud) paigaldatakse elektroonikaseadmed, et tagada nii pealtvaatajatele kui ka ametnikele kiire tulemuste edastamine. Fotofinišit on olümpiamängudel kasutatud juba 1912. aastast olümpiamängudel Stockholmis, kui kasutati meeste 1500 meetri jooksus kaamerasüsteemi. 1948. aasta olümpiamängudel kasutati meeste 100 meetri jooksu finišis Šveitsi kellassepa Omega ja Briti Race Finish Recording Company pakutavate fotofinišiseadmete abi.
Finišis kasutatakse kohtade kindlaksmääramiseks pildisensoreid ja digikaameraid. Mõnikord võib nii kiires jooksus nagu 100 m sprindis kõiki kaheksat sportlast lahutada vähem kui pool sekundit. Pole harvad juhud, kui kahel või rohkem sportlasel on täpselt sama aeg.
2008. aasta suveolümpiamängudel võeti kasutusele seni kiireimad ajamõõtmisseadmed, mille kaamerad pildistavad 3000 korda sekundis (võrreldes 1996. aastaga, mis oli 1000 korda sekundis).