Folkungid (poliitiline rühmitus)
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2015) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Folkungid või folkungar oli poliitiline grupeering Rootsis 13. sajandil. Üldiselt võitlesid folkungid võimu tsentraliseerimise ja kuninga üha laieneva võimu vastu, kuna see vähendas suuraadlike enda võimu ja otsustamisõigust.
Folkungid olid Birger jarli vastased, kuna Birger oli sõlminud rahu Eriku suguvõsaga ja võitles võimu tsentraliseerimise eest. Birger jarl hävitas sõna otseses mõttes folkungid: need, kes ei langenud lahinguis, lasi ta hukata.
Nimetust "folkungid" kasutatakse esmakordselt Läänegötaseaduse kuningakroonikas ja mõiste "Folkungid" on tekitanud palju segadust, kuna Birger jarli järeltulijaid on hakatud 17. sajandil samuti nimetama Folkungideks.
Aasta enne Birgeri jarliks saamist (1247) olid nn ehtsad folkungid Holmger Knutssoniga eesotsas Sparrsätra lahingus lüüa saanud.
1250 valiti Birgeri poeg Valdemar kuningaks. Kuna troonile pürgijaid oli teisigi, puhkes 1251. aastal taas mäss. Kuningas Valdemari ja Birger jarli vastased said aga Herrevadsbro lahingus lüüa.
1278. aastal puhkes aga Folkunide mäss, kuningas Magnus Aidaluku vastu. Mäss suruti maha ja osa mässulisi hukati 1280. aastal.