Focki loss
Focki loss (letseburgi keeles: Fockeschlass; saksa keeles: Fockeschloss) asus Luksemburgi Suurhertsogiriigis Koerichi lossist vaid 200 meetrit läänes.[1] Lossi asustasid Fock von Hübingeni perekonna rüütlid. Lossi hakati nimetama lossiks alles 1593. aasta paiku, kui abiellumise teel sai lossi isandaks Viandeni krahvkonna haru. Praegu meenutavad endist lossi vaid saali- ja tänavanimed.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Focki loss asus Fockegaarti künkal ja sai nime aadliperekonna Fock von Hübingeni järgi, kellele kuulus loss aastatel 1487–1593.
Esimest korda mainitakse asustust selles kohas 13. sajandi alguses, mil ehitati tõenäoliselt ümar torn. 1350. aastal ühendati see gooti stiilis elumajaga. Juurdepääs oli teise korruse kaudu. Samal ajal mainiti kirjalikult tuvitorni (Taubenturm) ja häbiposti.
1593. aastal läks Focki loss abielu teel Nassau perekonna valdusse. Aastatel 1596–1632 lisati elamu lääneküljele ristkülikukujuline renessansshoone. Kraavi lõunapoolses osas asuv puidust sillauks asendati kivisillaga ja 1632. aastal ehitati idamüüri ette kabel. Selle kinkisid Ludwig von Nassau ja tema abikaasa Claudia Fock von Hübingen ühise testamendiga.
18. sajandi alguses jätkus ajahambast puretud linnuse renoveerimine. 3. juunil 1738 omandas Focki lossi Ansembourgi parun Lambert-Joseph de Marchant, mõni kuu hiljem omandas ta ka kõrval asunud Koerichi lossi ja ühendas kaks Koerichi kinnistut. Focki loss jäi lagunema ja 1777. aastal tõdeti, et lossist on järel vaid varemed. 1788 on dokumentides mainitud, et lagunenud kabel lammutati. Kivid eemaldati järk-järgult ja neid kasutatakse külas elamuehituseks. 1900. aasta paiku on alles vaid mõned lossi keldriruumid.
Loss praegu[muuda | muuda lähteteksti]
Praegu ei ole lossikompleksist midagi järele jäänud. Fockeschlass'i järgi on nimetatud küll aga saale ja tänavaid. Ühingu Käercher Schlassfrënni algatusel paigaldati 31. mail 2011 Focki lossi tee äärde Focki lossi lugu kajastav mälestustahvel.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]