Flynni efekt
Flynni efekt kirjeldab nähtust, mille kohaselt inimgruppide võrreldavate intelligentsustestide keskmised tulemused ajas paranevad.
Nimelt on teadusmaailmas tunnustatud fakt, et 20. sajandil tõusid tööstuslikult arenenud riikides keskmised IQ skoorid kiirusega 3 IQ punkti kümne aasta kohta.[1] IQ teste uuendatakse regulaarselt. Testide standardiseerimisel sooritab hulk inimesi testi ning tulemuste keskmine skoor määratakse 100 punkti peale standardhälbega 15 IQ punkti. Kui aga uus testisooritajate valim lahendab mõnda vanemat testiversiooni, ilmneb reeglina, et tulemuste keskmine on mõne punkti võrra sajast suurem. Efekti psühholoogiline olemus ja võimalikud seosed sotsiaalteaduste teiste valdkondadega pole veel aga kaugeltki selged.
Flynni efekt sai nime Otago Ülikooli professorilt James R. Flynnilt, kes avaldas 1980. aastatel sellel teemal kaks artiklit.
| Välisvideo | |
|---|---|
 | |
 26. september 2013, James Flynn: Why our IQ levels are higher than our grandparents', (18:41), TED talks |
Võimalikud seletused[muuda | muuda lähteteksti]
- IQ kasv demograafiliste muutuste tagajärjel – on teada, et esmasündinutel on keskmiselt suurem IQ skoor kui hiljem sündinutel ning et väiksema laste arvuga peredes on laste IQ suurem. Seega võivad demograafilised muutused põhjustada IQ skoori suurenemist seoses asjaoluga, et peredes on üha vähem lapsi.[2]
- Parem toitumine – on uurimusi, mille kohaselt IQ skooride suurenemise põhjuseks on rahva, eriti laste parem toitumine ja toidu suurem vitamiinisisaldus.
- Üldine tingimuste paranemine – positiivsed muutused elukeskkonnas ja hariduses, stimuleerivam keskkond.
- Hübriidijõu suurenemine – Flynni efekt võib olla seletatav lähiabielude vähenemise ning erinevate etniliste gruppide omavahelisest segunemisest tuleneva hübriidjõu suurenemisega. [3]
- Inimeste mõtlemise muutumine – Flynn ise arvab efekti põhjuseks olevat asjaolu, et tänapäeval kasutab üha rohkem inimesi mitte tava- vaid teaduslikku mõtlemist, mis aitab oluliselt kaasa seda tüüpi ülesannete lahendamisele, mida tavaliselt intelligentsustestides kohtab.
- Testivormi tuttavus – keskmine hariduse omandamisele pühendatud aastate arv on stabiilselt kasvanud, seega võib efektil olla otsene seos haritusega. Samuti puutuvad inimesed aina rohkem kokku intelligentsustestidega sarnaste testivormidega, mis annab eelise IQ-testi lahendamisel – on leitud, et testi teistkordsel lahendamisel paranevad tulemused keskmiselt 5–6 punkti võrra. [4]
Jenseni efekt[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast Charles Spearmani esialgset hüpoteesi, et intelligentsustestidevaheline korrelatsioon viitab mingile üldisele vaimsele võimekusele (g-faktor), on seda teemat põhjalikumalt käsitlenud ka Arthur Jensen. Jenseni jaoks seisnes Flynni efekti olemasolu ja tõlgenduse peamine küsimus selles, kas IQ-testide alltestide juurdekasvud on samas järjestuses, millega alatestid laaduvad g-faktorile ehk milline on nendes üldise võimekuse osa. Jenseni efekti uurimine tähendab vastuse otsimist küsimusele, kas IQ skooride suurenemist põhjustab erivõimete (nt arvutusoskuse) kasv või on tegemist kasvuga, mis puudutab korraga kõiki võimeid ehk nende ühisosa. Kui tegemist oleks samasuunaliste muutustega, oleks tegemist Jenseni efektiga.[2]
Eestis on seda nähtust uurinud Olev Must kolleegidega ning leidnud, et aja jooksul pole kasvanud mitte vaimse võimekuse tuum, mis on ühine erineva sisuga vaimset pingutust nõudvatele ülesannetele, vaid spetsiifilisemat laadi oskused ja teadmised. [5]
Flynni pöördefekt[muuda | muuda lähteteksti]
Värskeimad uurimused on testiskooride suurenemise asemel täheldanud hoopis vastupidist efekti – skooride vähenemist. Praeguseks on IQ langus fikseeritud juba mitmes arenenud riigis, teiste hulgas Norras ja Taanis. Kui veel 1988–1998 toimus Taanis IQ-testi skoorides 1,5-punktine suurenemine, siis 1998–2004 leidis aset samaväärne vähenemine. Võimaliku mõjutegurina toodi välja muutused haridussüsteemis ning ka suurenev immigrantide osakaal Taani koolides. [6] Samuti on juhitud (nt Richard Lynn) tähelepanu düsgeenilisele efektile: vähem intelligentsetel vanematel on juba pikemat aega rohkem lapsi kui intelligentsemates peredes.
Ühest põhjendust on Flynni pöördefektile raske välja tuua, kuid võib ennustada selle nähtuse jätkumist esmalt arenenud riikides ning hiljem ka arengumaades, kuna ka sellel on piir, kui palju võivad keskkondlikud tegurid intelligentsust parandada. Viimase sajandi jooksul on ühtlasi täheldatud negatiivset korrelatsiooni viljakuse ja intelligentsuse vahel, mis tähendab, et aja jooksul inimkonna intelligentsus ei suurene, vaid väheneb.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Flynn, J., (2007). "What is intelligence? Beyond the Flynn effect". Cambridge: Cambridge University Press
- ↑ 2,0 2,1 Must, O. (2011)
- ↑ Mingroni, M., (2004). "The secular rise in IQ: Giving heterosis a closer look". Intelligence, 32, 65–83
- ↑ Neisser,U., (1997). "Rising Scores on Intelligence Tests". American Scientist,85, 440–7.
- ↑ Must, O., Must, A., Raudik, V., (2003). "The secular rise in IQs: In Estonia the Flynn effect is not a Jensen effect". Intelligence, 31, 461–467.
- ↑ Teasdale, T.W., Owen, D.R., (2008). "Secular declines in cognitive test scores: A reversal of the Flynn Effect" Intelligence, 36, 2, 121–126.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Must, O. (2011). Flynni efekt: intelligentsustestide skooride tõus ajas. [raamatus Mõttus, R., Allik, J., Realo, A. (toim). "Intelligentsuse psühholoogia". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus]