Fimbulvetr

Allikas: Vikipeedia

Fimbulvetr (muinaspõhja 'võimas talv', 'hiidtalv', eesti keelde tõlgitud Igikestev talv[1] ja Suurtalv[2]) on skandinaavia mütoloogias esimene neljast maailmalõpu-katastroofist, mis eelnevad jumalate hukule (Ragnarök).

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Fimbulvetr on muinaspõhja mütoloogias karm talv, mis kestab kolm aastat järjest. Lumi sajab kõigist suundadest, külm lõpetab kogu elu ja sellele talvele järgnevad lugematud sõjad.

Esimene teadaolev kirjeldus sellest sündmusest ilmub "Vanemas Eddas". Õpetuslaulus "Vafþrúðnismál" ("Vafthruudniri lugu") esitab Odin jöötun Vafthruudnirile küsimuse, kes inimestest jääb Fimbulvetri ajal ellu. Vafthruudnir vastab, et ellu jäävad Líf ja Lífþrasir, kes elavad Hoddmímis holti nimelises metsas.

Kirjeldus kolmest järjestikku vältavast talvest, mil päike ei paista ja lumi tuiskab igast ilmakaarest, leidub Snorri Sturlusoni proosatekstis "Nooremas Eddas"[3]

Seosed[muuda | muuda lähteteksti]

On arvatud, et müüt on seotud 535.–536. aasta kliimakatastroofiga, mil kogu Euroopas langesid keskmised temperatuurid võrreldes varasema ajaga märgatavalt ja mille mõju ulatus 650. aastateni[4].

Taanis, Norras, Rootsis ja muis põhjamaades kasutatakse muinaspõhja keelest laenatud nimetust ülekantud tähenduses tähistamaks erakordelt karmi ja külma talve.[5]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]