Ferenc Móra

Allikas: Vikipeedia

Ferenc Móra (19. juuli 1879 Kiskunfélegyháza8. veebruar 1934 Szeged) oli Ungari romaanikirjanik, ajakirjanik ja museoloog.

Elu[muuda | muuda lähteteksti]

Ferenc Móra sündis 1879. aastal Kiskunfélegyházas vaesesse talupojaperre. Ta isa, Márton Móra, oli kasuksepa õpipoiss, hiljem meister. Ta ema, Anna Juhász, oli pagar. Tema õpingud möödusid raskelt perekonna vaesuse tõttu. Ta sai Budapesti Ülikoolis geograaf-loodusajaloolase õppejõu diplomi, kuid oli vaid ühe aasta dotsent Felsőlövős Vasi maakonnas. Ta oli silmapaistev noortekirjanik Ungaris. Samal ajal kui ta oli kirjanik, algas tema karjäär museoloogina 1904. aastal Szegedi muuseum-raamatukogus, mis allus maakonna keskusele Szegedile ning teda ümbritsevale Csongrádi maakonnale. Ta määrati 1917. aastal Szegedi muuseum-raamatukogu direktoriks ja Csongrádi maakonna peaks. Ferenc Móra oli ametis kuni 1934. aastani, mil ta suri 54-aastasena Szegedis. Tänapäeval on tema auks muuseumi nimeks “Ferenc Móra muuseum”.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

  • Rab ember fiai "Orja pojad" (Budapest, 1909)
  • Mindenki Jánoskája "Kõikide Jánosike" (Budapest, 1911)
  • Csilicsali Csalavári Csalavér (Budapest, 1912)
  • Filkó meg én "Filkó ja mina" (Budapest, 1915)
  • Kincskereső kisködmön "Võlukasukas" (Budapest, 1918)
  • Dióbél királyfi "Prints Kreekapähkliviljaliha" (Budapest, 1922)
  • A festő halála "Maalikunstniku surm" (romaan, Budapest, 1921, hiljem välja antud nime all Négy apának egy leánya "Nelja isa üks tütar")
  • Georgikon (Budapest, 1925)
  • Nádihegedű "Pillirooviiul" (Budapest, 1927)
  • Ének a búzamezőkről "Laul nisupõldudest" (novel, Budapest, 1927)
  • Beszélgetés a ferdetoronnyal "Jutuajamine kaldus torniga" (Budapest, 1927)
  • Véreim "Mu järeltulijad" (Budapest, 1927)
  • Sokféle "Mitmesugune" (Budapest, 1927)
  • Egy cár, akit várnak "Tsaar, keda oodatakse" (Budapest, 1930)
  • Aranykoporsó "Kuldkirst" (ajalooline romaan, Budapest, 1932)
  • Daru-utcától a Móra Ferenc-utcáig "Kure tänavalt Ferenc Móra tänavale" (autobiograafia, Budapest, 1934)
  • Utazás a földalatti Magyarországon "Teekond maa-aluses Ungaris" (Budapest, 1935)
  • Parasztjaim "Mu talupojad" (Budapest, 1935)
  • Dióbél királykisasszony "Printsess Kreekapähkliviljaliha" (Budapest, 1935)
  • Napok, holdak, elmúlt csillagok "Päikesed, kuud ja möödunud tähed" (Budapest, 1935)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]