Mine sisu juurde

Feliks Kinkar

Allikas: Vikipeedia

Feliks Kinkar (21. september 1929 Narva3. juuli 2020) oli eesti ajaloolane.

Ta lõpetas 1947. aastal Rakvere Õpetajate Seminari, 1949. aastal Tallinna Õpetajate Instituudi (ajaloo-osakonnas) ning 1951. aastal Leningradi A. J. Herzeni nimelise Riikliku Pedagoogilise Instituudi (ajalooteaduskonnas). 1952. aastal lõpetas ta Leningradi Ülikooli juures ühiskonnateaduste õppejõudude kursused.

Aastatel 1952–1953 töötas ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi marksismi-leninismi aluste kateedri vanemõpetajana ning 1953–1955 Tartu Õpetajate Instituudi marksismi-leninismi aluste kateedri juhatajana. 1955. aastast oli ta Tartu Riikliku Ülikooli marksismi-leninismi aluste ja 1962–1990 NLKP ajaloo õppejõud: esmalt vanemõpetaja, alates 1967 dotsent, alates 1986 professor.

Kinkar uuris kultuuriprotsesside arengut Eestis 20. sajandi algul (sh eesti ja saksa haridusseltside tegevust), kultuurharidustööd Nõukogude okupatsiooni all olevas Eestis, kultuurielu arengut maal, vabaharidust Eestis jm.

Tegevus ELKNÜ-s ja NLKP-s

[muuda | muuda lähteteksti]

1953. aastast oli ta NLKP liige.[1]

Aastatel 1959–1962 oli ta NLKP Keskkomitee Ühiskonnateaduste Akadeemia aspirant, 1962. aastal sai ajalookandidaadi kraadi. 1983. aastal kaitses ta EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituudi juures ajaloodoktori väitekirja (töö teema "Коммунистическая партия – организатор культурного преобразования эстонского села").[2]

  • "Социализм и культура села: из опыта Компартии Эстонии по руководству культурным преобразованием села (1940–1980 годы)". Таллинн: Ээсти раамат, 1985
  • "Vabaharidus Eestis (1918–1940)". Tallinn: Koolibri, 1993
  • "Eesti haridusseltside ajaloost". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1996
  • "Lehekülg Eestimaa kultuuriloost: baltisaksa haridusseltsid Eestis 1905–1914". Tallinn: Olion, 2000
  • Boriss Sokolov. "Vassili Stalin – Kas türanni vesivõsu?". Tõlkinud Feliks Kinkar. Tallinn: Huma, 2004
  1. I. Saks. "Noor kommunist". Noorte Hääl nr 171, 22. juuli 1953. Lk 2
  2. "Feliks Kinkar ajaloodoktoriks". Rahva Hääl nr 95, 22. aprill 1983. Lk 2

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]