Fatalism

Allikas: Vikipeedia

Fatalism on usk saatuse kõikemääravasse jõusse ning see on omane paljudele usunditele ja idealistlikele filosoofilistele vooludele. Fatalism põhiliselt toetub järgmistele ideedele:

1. Vaba tahe puudub, mistõttu ajalugu on edasi liikunud ainuvõimalikul viisil. See uskumus on väga sarnane determinismile.

2. Kuigi teod on vabad, liiguvad need paratamatule lõpule. Sarnaneb ettemääratusele.

3. Heakskiit on sobilikum, kui vastuhakk paratamatusele. Sarnasus defeatismiga.

Determinism, fatalism ja ettemääratus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuigi neid mõisted tihti kasutatakse vahetatavatena, fatalism, determinism ja ettemääratus on ettevaatlikud rõhutades inimese tahte tühisust või saatuse ettemääratust.

Deterministid usuvad, et inimese teod mõjutavad tulevikku, kuigi tulevik on ettekirjutatud. Rõhutatakse saatusele "alistumist". Teisiti öeldes deterministid usuvad, et tulevik on tegude ja põhjuslikkuse tõttu kinnitatud, samas kui fatalistid ja ettemääratlejad on veendumusel, et tulevik on möödapääsmatu põhjuslikkusest hoolimata.

Seetõttu determinismi puhul, kui minevik oleks teistsugune, erineksid ka olevik ja tulevik. Fatalistide jaoks on see aga ebaoluline, kuna minevik, olevik ega tulevik ei eksisteeriks üldse, kui poleks praegust.

Loogikaargument[muuda | redigeeri lähteteksti]

Fatalismi argumendid, olgugi et need ei ole laialdaselt heakskiidetud, omavad siiski kandepinda tõe loomuse kohta. Fatalismi loogikaargument: kui homme oleks merelahing ja keegi ütleb:"Homme toimub merelahing", siis see lause on õige juba enne vastava sündmuse aset leidmist. Lause õigsust arvestades välistab see igasuguse võimaluse lahingu ärajäämise kohta.

Jõudeargument (seisakuargument)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iidne fatalismi argument, mille ideed on järgmised:

  • Kui inimesele on ettemääratud oma haigusest paraneda, siis ta paraneb, olenemata sellest kas ta kutsub arsti või mitte.
  • Samamoodi kui on ettemääratud oma haigusest mitte taastuda, siis nii see paratamatult lähebki, kutsudes arsti või mitte.
  • Kas inimesele on vastavalt ettemääratud paraneda oma haigusest või mitte.

Fatalism popkultuuris[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kurt Vonnegut on pilganud fatalismi mitmetes romaanides, sealhulgas ka "Tapamaja, korpus viis"
  • John Locke tegelaskuju seriaalis "Teadmata kadunud" kehastab fatalisti, kes tunnetab, et tema tehtud otsused on saatuse poolt ettemääratud.