Faime Jurno

Faime Jurno (sünninimi Faime Sprenk; ka Jürno; sündinud 28. veebruaril 1951 Lääne-Berliinis) on eesti näitleja ja modell.

Päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Tema ema Meeta Sprenk abiellus 1944. aastal Saksa sõjaväelasega ja läks koos mehega enne teise Saksa okupatsiooni lõppu Saksamaale.^[1] Noorpaar asus elama Baierisse, kuid läksid siiski lahku ja Meeta asus elama Berliini.

Meetal ja kohalikul sakslasel Hans Prehnil sündis Lääne-Berliinis tütar Faime.^[2] Isaga kohtus Faime uuesti alles 1978. aastal. Varem kokkulepitud kohtumine leidis aset Rootsis Stockholmis Faime välismaareisil viibides.^[1]

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

1957. aastal tuli ema koos Faime ja kahe (pool-)õega Eesti NSV-sse.^[3]

Faime Sprenk lõpetas 1969. aastal Tallinna 1. Keskkooli.

Modellina[muuda | muuda lähteteksti]

Tööd Tallinna Moemaja modellina alustas ta juba 9. klassi õpilasena ja oli peagi moeajakirja Siluett tuntud kaanetüdruk. Moskvas toimunud suurtel moeetendustel oli ta tavaliselt ainus Eesti NSV esindaja. Viimase moedemonstratsiooni tegi ta kaasa 1992. aastal, kui Tallinna Moemaja lõpetas tegevuse.

Näitlejana[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusvahelises filmilevis on tema nimi esinenud ka kujul F. Yurna, F. Yurno ja Faime Yurno.

"Kolme katku vahel" (telemängufilm, 1970) – lese tütar
"Rikas anne" (dokumentaalfilm, 1971)
"Siin kulgeb piir" ("Здесь проходит граница", miniseriaal, 1971, filmistuudio Uzbekfilm)
"Verekivi" (1972) – Konradi naine
"Colas Breugnon" (muusikafilm, telemängufilm, 1974) – mademoiselle de Termes
"Mõrv inglise moodi" ("Чисто английское убийство", 1974) – leedi Camilla^[4]
"Variant "Omega"" ("Вариант «Омега»", 1975) – Apteeker^[5]
"Siin kulgeb piir" ("Здесь проходит граница", 1976) – neiu baaris
"Lugulaul Sijavušist" ("Сказание о Сиявуше", 1976; IMDb järgi valmis see film filmistuudios Tadžikfilm 1977)
"Navigaator Pirx" ("Дознание пилота Пиркса", 1979)^[4]
"Stalker" (1979) – kirjaniku kaasvestleja (daam autorooli taga)
"Kolm meest paadis (koerast rääkimata) ("Трое в лодке, не считая собаки", 1979)