Faili arutelu:Tartu jalgrattagräfiti Kaarsillal, tundmatu autor, 3. august 2012.jpg

Mittevabad pildid, mis pole artikli teksti illustreerimiseks otseselt vajalikud, pole tõenäoliselt litsentsipõhimõtetega kooskõlas. Pikne 4. august 2012, kell 10:28 (EEST)

Miks see pilt mittevaba on? Gräfiti peale ei saa küll kellelgi autoriõigust olla, või kuidas? Ja ükski konkreetne pilt ei ole teksti illustreerimiseks otseselt vajalik. Andres (arutelu) 4. august 2012, kell 18:08 (EEST)

Kunstiteos on kunstiteos, anonyymne või mitte. Aga teise lausega olen nõus. Põhimõtteliselt saab iga artikli puhul piltideta hakkama, kustutad kõik lihtsalt ära ja ongi. Wikipedia seisaks pysti ka siis, kui Commons tervikuna kaoks. --Oop (arutelu) 4. august 2012, kell 18:32 (EEST)

Ma ei räägi sellest, kas gräfiti on kunstiteos (arvan, et iga gräfiti pole ja see siin ka mitte, aga see pole kindel). Ma räägin sellest, et minu arust ei ole illegaalne gräfiti autoriõigusega kaitstav. Andres (arutelu) 4. august 2012, kell 19:13 (EEST)

Ja mina omakorda räägin kooskõlast litsentsipõhimõtetega. "Illustreerimiseks vajalik" all pean silmas seda, et konkreetne kunstiteos, mida fotol kujutatakse, on ise tähelepanuväärne, sellest võiks/tuleks kuskil artiklis juttu teha ja vastav jutt vääriks nii illustratreerimist. Antud juhul pole pilt otseselt tekstiga seotud. Kui selle pildi asemele sobib ükskõik milline teine (sarnase sisuga) kritseldis, mida on võimalik avaldada vaba litsentsi all, siis pole pilt kooskõlas 3. punktiga.

Autoriõiguse seadus vist millegile sellisele ei viita, mille järgi grafti kui selline teos ei peaks olla. Kui ka autor teada pole, on tegu anonüümse teosega, mille autoriõigus kehtib 70 aastat pärast avalikustamist. Pikne 4. august 2012, kell 19:53 (EEST)

Autoriõigus puudutab iga teist kritseldist minu arust samal määral kui seda, nii et siin minu meelest vahet pole. Illustreerida võiks see pilt kas artiklit Kaarsillast või artiklit jalgpallimaratonist.

Saan aru, et Sa räägid sellest, et kui mittevaba pilti saab asendada vaba pildiga, siis pole selle kasutamine õigustatud. Minu mõte on see, et pildil kujutatule ei saa minu meelest autoriõigus olla rakendatav. Kahel põhjusel: esiteks ei anna see minu arust teose mõõtu välja, teiseks ei ole autoriõigus minu meelest sellele asjale kohaldatav isegi juhul, kui see on teos (mõtle ise, kas oleks mõeldav, et autoriõiguse valdaja annab kas või kohtusse hagi). Nii mulle tundub, aga minu eesmärk ei ole diskuteerida. Ma ei ole pädev seda tegema, pigem võiks pöörduda autoriõiguse asjatundja poole. Andres (arutelu) 4. august 2012, kell 21:42 (EEST)

Jah, igat teose mõõtu välja andvat kritseldist puudutab autoriõigus. Vahe on selles, et autoritel on voli avaldada mõni neist vaba litsentsi all. Üsna selge vahe tuleneb minu meelest ka sellest, kas fotol kujutatud teos ise on tähelepanuväärne ja me tahame seetõttu kasutada illustreerimiseks just seda teost või pole konkreetne kunstiteos tähelepanuväärne ja illustratsiooniks sobiks ükskõik milline sarnane kritseldus. Artikkel Kaarsillast või jalgrattamaratonist oleks küll sobivad kohad, kuhu see pilt n-ö ära susata, kui see oleks eesmärk, aga neis artiklites ilmselt pole põhjust mainida konkreetset grafitit, mis vajaks juurde just seda pilti. Võib-olla Kaarsilla sodimine on kõneainet pakkunud ja mõnest sealses grafitist võiks seetõttu ka pilt olla, aga üksikud teosed seal vaevalt ikkagi tähelepanuväärsed on ja kõigi nende mittevabade piltide galeriise panemine poleks ilmselt ikkagi õigustatud (Kaarsilla grafititest on juba omajagu pilte üles laaditud).

Põhjendusega, et kohtusse andmine on vähetõenäoline, me autoriõigust vast ikkagi rikkuma ei hakka. Ma ei oska ka igasuguseid kaasnevaid nüansse selgitada, aga et teosed, sh joonistused, milleks peaks olema ka grafiti, on üldiselt autoriõiguse objektid, peaks olema üsna ühene. On vist küll jah natuke ebaselge, kes on sellise anonüümse teose varaliste õiguste valdaja, kes peaks minema arvesse teose avaldajana, kes teostab varalisi õigusi, kas on selle silla omanik või linnavalitsus. Tuleb ilmselt ka arvestada, et autoril on õigus 70 aasta jooksul oma nimi avalikuks teha ja hakata siiski oma varalisi õigusi teostama. (Konkreetsed Kaarsilla grafitid sattusid sinna vist mingisuguse kampaania korras, nii et antud juhul on võib-olla autor isegi teada.)

Jah, grafiti, mida siin pildil kujutatakse, võidakse tunnistada kohtus autoriõiguse jaoks liiga lihtsaks, aga näiteks võrreldes praegu kõne all oleva hauakiviga ta minu meelest ikkagi sugugi nii lihtne pole, et hajutada oma parema äranägemise järgi mõistlik kahtlus autoriõigusega kaitstuse osas. (Kui autor hiljem nõuab, et autoriõigusele tuginedes eemaldataks pilt, mida me triviaalseks oleme pidanud ja mida meil muul põhjusel pole õigust kasutada, siis me küll jah ilmselt ikkagi eemaldame selle pildi.) Pikne 4. august 2012, kell 22:38 (EEST)

Konkreetne gräfiti on samasugune kritseldis kui selle aluseks olnud New Yorgi logo "I Love NY", millega särke isegi Eestis näha võib. Ma olen ysna kindel, et "I Love NY" on väga karmilt kaitstud, nii et tõenäoliselt saaks ka selle gräfiti samamoodi arvele võtta.

See selleks, tegelikult teeb mulle märksa enam lusti Pikse loogika, mille järgi tuleb välja nii, et kuna igasugune gräfiti on Eesti seaduste järgi mittevaba (v.a enam kui sajandi vanune) ning iga gräfiti kujutis on teisega tema arvates asendatav, tuleks kustutada kõik gräfitist tehtud fotod. Ehk siis "ykskõik milline"="ei yhtegi". Rakendame sama loogikat prooviks mõnes muus valdkonnas. Artiklit "Tartu arhitektuur" sobib illustreerima ykskõik milline Tartus tehtud maja, seega tuleks kõik mittevabad Tartu majade fotod kustutada - kui neil kujutatud majast pole just eraldi artiklit. (Muuseas, poolest Raekoja platsist ei saa niimoodi pilte teha, terve yks kylg on sõjajärgne.)

Samas suunas jätkates meenub mulle siin-seal nähtud arusaam, mille kohaselt on meil yhest asjast (mis see siis ka poleks) yhtainust fotot, sest siis on see "ära illustreeritud". Mitte, et ma teaksin, kas Pikne seda jagab või propageerinud on, lihtsalt mõttelaad on sarnaselt nunnu. --Oop (arutelu) 5. august 2012, kell 00:04 (EEST)

Veel kord: küsigem asjatundjatelt. Andres (arutelu) 5. august 2012, kell 00:20 (EEST)

Mina seevastu ei pea kuigi nunnuks seda, kui püüdlikult sa küsimuse püstitusest mööda räägid. Kui ütled, et minu meelest ei tohiks olla pilti ühestki grafitist, siis järelikult ei lugenud sa minu eelmist kommentaari. Samuti pole ma väitnud, et tähelepanuväärsuse kriteerium on eraldi artikkel, majast võib juttu teha näiteks tähelepanuväärse arhitekti artiklis, maja võib olla tähelepanuväärne näiteks funktsiooni või asukoha tõttu. Raekoja platsi äärseid hooneid (ja paljusid teisi Tartu hooneid), mis laialdast kajastust on leidnud, ei saa minu meelest kuigi edukalt võrrelda sillal olevate hiljutiste kritseldustega, mida ilmselt, parandage mind kui eksin, pole käsitletud eraldiseisvate ja selliselt tähelepanuväärivate kunstiteostena. Lihtsalt mittevaba sisu peaks kasutama võimalikult vähe ja iga mittevaba pildi kasutamine peaks olema eraldi põhjendatud. Muud midagi. Kui minu öeldu ja tõlgendused saavad pakkuda vaid "lusti", siis loe palun kordki litsentsipõhimõtted (ja vajadusel muud abimaterjalid) läbi ning püüa ise aru saada, mis ja miks seal kirjas on.

Minu meelest ei peaks igal sarnasel juhul asjatundjate selja taha pugema. Asjast üldist ettekujutust omades ja asjad enese jaoks ära põhjendanud, võib minu meelest oma parema äranägemise järgi talitada, nii nagu pea kõik muu siin Vikipeedias (ja Commonsis) toimub. Tõsi, võib-olla võiks asjatundja aidata korrigeerida üldist arusaama sellest, mis on konkreetselt Eesti autoriõiguse seaduse järgi autoriõiguse kaitse jaoks liiga lihtne, juhuks kui vastavad arusaamad näiteks Commonsi juhendis kirjeldatud juhtudest liialt palju erinevad. Ja enamvähem põhjendatult (s.o mitte meelega valesti tõlgendamine) mingi autorõigust puudutava märgise pildi juurde lisamine või lisamata jätmine ei tähenda veel, et tegu on kohtus kaitstava seisukohaga, need märgised on vajadusel korrigeeritavad. Pikne 5. august 2012, kell 09:48 (EEST)

Kui eri inimeste parim äranägemine ei lange kokku või kui kellegi parim äranägemine tekitab kõhklusi, siis ei saa lihtsalt parimast äranägemisest lähtuda. Andres (arutelu) 5. august 2012, kell 11:31 (EEST)

Puhtast uudishimust tahaksin teada: kas nyyd on ka igal pool asendatav? --Oop (arutelu) 5. august 2012, kell 11:37 (EEST)

Nojah, tõsi ja sellegipoolest võiks ju enne asjatundja poolde pöördumist omakeskis argumenteerida. Ma saan aru, et ei saa kindlalt väita, kas tegu on teosega või mitte ja ega asjatundjagi lõplikku selgust ilmselt tuua saa. Aga millest kõhklus, et grafiti kui selline pole autoriõigusega kaitstav, pole püütud eriti selgitada.

Et kas nüüd on asendatav? Inglise keeles öeldakse selle kohta POINT. Pildi uued kasutused ei anna minu meelest ikkagi kuigivõrd põhjust konkreetset pildil kujutatud teost tekstiosas mainida. Või kui mainitakse, ilma viitamata vastavatele käsitlustele, siis on asi originaaluurimuse hõnguline. Pikne 5. august 2012, kell 11:56 (EEST)

Nojah, kui POINT, eks kustuta siis artiklid ka ära. --Oop (arutelu) 5. august 2012, kell 14:38 (EEST)

Kuidas saab autoriõigusega kaitsta asja, mille tegemine on illegaalne? Andres (arutelu) 5. august 2012, kell 12:49 (EEST)

Autoriõigusse legaalsus lihtsalt ei puutu. Kui ma näen kolm kuud vaeva õlimaaliga "Tapke juute ja kommuniste!" või "Tarbige rohkem heroiini, seltsimehed!", on see ikkagi kunstiteos, mis sellest, et illegaalne. --Oop (arutelu) 5. august 2012, kell 14:38 (EEST)

Grafiti autor on tavaliselt anonüümne ega avalikusta end põhimõtteliselt. Ta ei võimalda endale mitte mingeid autoriõigusi. Kas see ka ei loe? Andres (arutelu) 5. august 2012, kell 18:17 (EEST)

Eesti seaduste järgi mitte. Loogiline ka. Kui ma teen õlimaali ja seda ei signeeri, kas ma pole siis kunstnik? --Oop (arutelu) 5. august 2012, kell 20:52 (EEST)

---

Lihtsuse mõttes yritan kysida autorilt luba avaldamiseks CC 3.0 SA all. Siis on pilt vaba ja jutul lõpp. --Oop (arutelu) 11. august 2012, kell 01:27 (EEST)

Kui kaugel on lood panoraamivabadusega Eestis. Kui see kehtiks, poleks ju ka probleemi. -- Ahsoous 11. august 2012, kell 01:52 (EEST)

"Kaugel-kaugel, kus on minu kodu, kaugelt tervisi saadan ma sul'..." --Oop (arutelu) 11. august 2012, kell 03:49 (EEST)