Ewald von Stackelberg

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kontradmiral Ewald Otto Alexander von Stackelberg 1904. aastal

Ewald Otto Alexander von Stackelberg (Venemaal tuntud kui Evald Antonovitš, vene keeles Эвальд Антонович Штакельберг) (9. veebruar 1847 Putkaste mõis29. august 1909 Putkaste mõis) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi mereväelane (viitseadmiral), vabahärra.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Päritolu ja haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

Pärines nimekast baltisaksa põlisaadlisuguvõsast. Ta oli Putkaste mõisniku vabahärra Otto Alexander von Stackelbergi (1812–1887) ja tema abikaasa Katharina Johanna von Breverni (1816–1887) neljas laps.[1] Hariduse omandas Šveitsis Genfis.[2]

Mereväeteenistus[muuda | muuda lähteteksti]

1866. aastal astus Venemaa mereväeteenistusse. 1871. aastal lõpetas mereväe kadetikorpuse ja 1876. aastal miiniohvitseri klassi (selles koolitati mereväeinsenere). 1877−1878 osales ta Vene-Türgi sõjas, kus teda autasustati kahe ordeniga. Aastal 1886 oli ta korveti Askold, 1886–1889 fregati General-Admiral ja seejärel taas Askoldi vanemohvitser. 1890. aastal anti tema juhatuse alla kahuripaat Groza ja seejärel kuni 1893 Gremjaštši. 1893–1894 oli ta õppelaeva Skobelev komandör. 1. järgu kapteniks ülendatuna oli ta 1896–1902 keiserliku jahi Poljarnaja Zvezda komandör. 1901. aastal ülendati ta kontradmiraliks ja 1902. aastal sai ta Venemaa Vaikse ookeani eskaadri nooremflagmaniks. Samal ametikohal oli ta aastast 1904 1. mereväedivisjonis ja aastast 1905 Balti laevastikus. 1907. aastal ülendati viitseadmiraliks ja temast sai Vaikse ookeani eskaadri juhataja.[2] Läks 1908. aastal erru.

Auastmed[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Kuupäev Õlak Auaste
1871
1904mor-11.png
mitšman
1874
1904mor-13.png
leitnant
1886
1. jaanuar
1904mor-16.png
2. järgu kapten
1895
27. aprill
1904mor-17.png
1. järgu kapten
1901
6. detsember
1904mor-18.png
kontradmiral
1907
19. juuli
1904mor-19.png
viitseadmiral

Autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Välismaa autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Sugupuu[muuda | muuda lähteteksti]

Vabahärra Ewald Otto Alexander von Stackelberg Vabahärra Otto Alexander von Stackelberg
(1812–1887)
Vabahärra Peter Gustav von Stackelberg
(1762–1826)
Vabahärra Karl Georg von Stackelberg
(1725–1805)
Anna Wilhelmine von Bistram
(1737–1800)
Vabapreili Magdalena Christine Auguste von Ungern-Sternberg
(1777–1840)
Vabahärra Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg
(1744–1811)
Vabapreili Magdalene Charlotte von der Pahlen
(1749–1824)
Katharina Johanna von Brevern
(1816–1887)
Heinrich Johann von Brevern
(1775–1850)
Johann von Brevern
(1749–1803)
Anna Elisabeth Stael von Holstein
(1753–1824)
Krahvinna Marie De la Gardie
(1786–1876)
Krahv Jakob Magnus De la Gardie
(1753–1802)
Ottilie Johanna von Peetz
(1756–1804)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Bd I. Görlitz 1930, lk 321. [1]
  2. 2,0 2,1 Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710-1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970, lk 747.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710-1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970. Lk 747.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]