Euroskleroos
Euroskleroos on 1970. aastatel ja 1980. aastate alguses kasutatud termin, millega kirjeldati nii poliitilist ajajärku kui ka Euroopa majanduse struktuuri, vihjates meditsiinilisele terminile skleroos.
Majanduses kasutati seda kirjeldamaks riike, kus oli majanduskasvust hoolimata kõrge töötuse tase ning kus uusi töökohti väga kiiresti juurde luua ei suudetud. Seda erinevalt Ameerika Ühendriikidest, kus sarnasel majanduskasvu perioodil saatis majanduse laienemist suur uute töökohtade arvu tõus.
Poliitilises kontekstis kasutati terminit "euroskleroos" kirjeldamaks märgatava paigalseisu ajajärku Euroopa integratsioonis. Euroliidu laienemise aeglane tempo, demokraatia puudumise tunnetamine ning majandusprobleemid tähendasid, et leidus palju negatiivset ja ükskõikset suhtumist Euroopa Majandusühendusse.
Wilfried Martens, Belgia peaminister aastatel 1981–1992, väidab enda 2008. aastal avaldatud memuaarides, et "euroskleroos" sai lõpu 1986. aasta ühtse Euroopa aktiga, mis taaskäivitas liikumise integreerumise poole, töötades välja majandusühenduse ühtse turu.[1]
Majandusliku terminina on "euroskleroosi" hiljem kasutatud laiemalt viitamaks igakülgsele majandusseisakule.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Martens, Wilfried (2008). Europe: I Struggle, I Overcome. Brussels: Springer. ISBN 978-3-540-89288-5.
Bibliograafia
[muuda | muuda lähteteksti]- Rosser, Barkley J. and Marina V. Rosser. "Comparative Economics in a Transforming World Economy", 2nd Edition, The MIT Press, 2004. pp 240.
- Henderson, David R. The Europeanization of the U.S. labor market. Public Policy. Fall, 1993.