Euroopa Liidu kohtusüsteem
Euroopa Liidu kohtusüsteem (ingl The judicial system of the European Union) on süsteem Euroopa Liidu erinevate astmete kohtutest, mis aitavad korraldada/organiseerida Liidu ja liikmesriikide õigust (lahendada vaidlusi, tagada õiguskinldus).
Kohtusüsteem on üldine termin kohtute ja kohtuasutuste kohta suveräänses riigis või organisatsioonis.[1] Kohtute peamine ülesanne on lahendada õiguslikud vaidlused ja jälgida, et seadusi kohaldatakse korrektselt ning jääks püsima õiguskindlus.
Euroopa Liit on suveräänne organisatsioon, mille peamiseks eesmärgiks on edendada ja säilitada rahu ning seejuures kaitsta ka kodanike heaolu. Euroopa Liidul on 27 liikmesriiki[2] ja iga liikmesriigi kohtusüsteem on omamoodi, kuid leidub ka ühtne põhimõte, mis kehtib Euroopa Liidu suhtes – kohtud peavad olema erapooletud ja sõltumatud.[1] See põhimõte on ära märgitud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47[3] ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artiklis 6[4].
Euroopa Liidu kohtud
[muuda | muuda lähteteksti]Euroopa Liidu kohtusüsteemil on kolm osa: Euroopa Kohus, Üldkohus ja erikohtud valdkondade jaoks.[5]
Euroopa Liidu kohtud asuvad Luxembourgis ja need on mitmekeelsed asutused, sest iga Euroopa Liidu ametlik keel võib olla kohtuasja keel. Kohtud peavad suhtlema osapooltega menetluskeeles ja see tagab kohtupraktika jõudmise kõikidesse liikmesriikidesse.[5]
Euroopa Kohus
[muuda | muuda lähteteksti]Euroopa Kohus on tuntud kui Euroopa Liidu Kohus. Seda ei tohiks segamini ajada Euroopa Inimõiguste Kohtuga, kuna Euroopa Inimõiguste Kohtu on asutanud Euroopa Nõukogu Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga. Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikal võib olla mõju Euroopa Liidu õigusele, sest Euroopa Inimõiguste Konventsioonis on sätestatud põhiõigused, mis kuuluvad Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtete hulka.[5]
Euroopa Kohus koosneb 27 kohtunikust ja 11 kohtujuristist. Nad nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel pärast konsulteerimist pädeva komiteega. Kohtunike ja kohtujuristide kandidaatideks saavad olla isikud, kes on täitnud järgnevad tingimused: nende sõltumatus on väljaspool kahtlust ning neil on nõutav kvalifikatsioon või on nad tunnustatud pädevad juristid. Nende ametiaeg on kuus aastat, kuid seda on võimalus pikendada.[6]
Euroopa Kohtu kohtunikud valivad enda seast presidendi ja asepresidendi. Nende ametiaeg on kolm aastat, kuid ka siin on võimalus seda pikendada. Tähtsamatel ja suurematel kohtukoosseisudel ja -istungitel on eesistujaks president. Kohtu tööd juhatab üldiselt president. Asepresident abistab teda ning vajadusel asendab.[6]
Kohtujuristid aitavad lihtsustada Euroopa Kohtu tööd. Nende ülesandeks on anda erapooletuid ja sõltumatuid juriidilisi arvamusi, mida nimetatakse ka „ettepanekuteks“.
Euroopa Kohus võib asju läbi vaadata kolmes koosseisus – täiskogus, suurkojas või kolmest kuni viiest kohtunikust koosnevates kodades. Põhikirjas on ära toodud juhtumid, mille puhul asja täiskogus arutatakse. Võimalik on ka juhus, kus kohus leiab, et kohtu-asi on suure kaaluga ning seda on vaja arutada täiskogus. Liikmesriik või institutsioon saab taotleda suurkoja kokkukutsumist. Suurkoda tuleb kokku samuti siis, kui on tegu eriti olulise ja keeruka kohtuasjaga. Muud kohtuasjad vaadatakse läbi viiest või kolmest kohtunikust koosnevates kodades.[6]
Üldkohus
[muuda | muuda lähteteksti]Üldkohtu ülesandeks on arutada juhtumeid esimeses astmes. Seda siiski ainult nende asjade puhul, mida ei ole esitatud juba erikohtutele ega otse Euroopa Kohtule. Üldkohus võib läbi vaadata erikohtute otsuste peale tehtuid kaebusi.[5]
Üldkohtu koosseisus on iga liikmesriigi kohta kaks kohtunikku. Nad nimetatakse ametisse samadel alustel mis Euroopa Kohtuski. Üldkohtu kohtuniku ametiaeg on kuus aastat ning on olemas ka pikendamise võimalus. Üldkohtu kohtunikud valivad enda seast kolmeks aastaks presidendi ja nimetavad kuueks aastaks kohtusekretäri. Kui Euroopa Kohtus on kohtujuristid, siis Üldkohtus neid ei ole. Vajaduse korral võib kohtujuristi funktsiooni määrata ühele kohtunikule.[7]
Kohtuasju lahendatakse kolme- või viieliikmelistes kodades. Kodade presidendid valitakse kohtunike hulgast kolmeks aastaks. Teatud juhtudel vaatab asju läbi ka ainuisikuline kohtunik. Kohtuasja juriidilise keerukuse või olulisuse tõttu võib Üldkohus kohtuasja lahendada ka suurkojana. [7]
Erikohtud
[muuda | muuda lähteteksti]Erikohtud luuakse konkreetsete teemadega tegelemiseks. Need kohtud lahendavad haldusvaidlusi ja mõningatel juhtudel vaidlusi, mis on tekkinud eraisikute ja ettevõtete vahel. Paljudel liikmesriikidel on erikohtud avalike asutuste ja eraisikute või ettevõtete vahelisteks vaidlusteks avaliku halduse alaste otsuste üle.[8]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 European e-justice (06.10.2020). "Kohtusüsteemid". European e-justice. Vaadatud 20.10.2020.
- ↑ Euroopa Liit. "ELi tutvustus. Riigid". Euroopa Liit. Vaadatud 20.10.2020.
- ↑ Euroopa Liidu Teataja (30.03.2010). "Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta (art 47)". Euroopa Liidu Teataja. Vaadatud 20.10.2020.
- ↑ Riigi Teataja (RT II 2010, 14, 54). "Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon". Riigi Teataja. Vaadatud 20.10.2020.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend) - ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 European e-justice (08.10.2020). "Kohtusüsteemid. ELi kohtud". European e-justice. Vaadatud 20.10.2020.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Euroopa Liidu Kohus. "Euroopa Kohus. Üldkirjeldus". CURIA. Vaadatud 24.10.2020.
- ↑ 7,0 7,1 Euroopa Liidu Kohus. "Üldkohus. Üldkirjeldus". CURIA. Vaadatud 24.10.2020.
- ↑ European e-justice (06.10.2020). "Kohtusüsteemid. Erikohtud". European e-justice. Vaadatud 24.10.2020.