Etruski kunst

Etruski kunsti lõi etruski tsivilisatsioon tänapäeva Kesk-Itaalias 10. ja 1. sajandi vahel eKr. Alates umbes aastast 750 eKr mõjutas seda väga tugevalt vanakreeka kunst, mida etruskid sisse tõid, kuid see säilitas sellegipoolest oma selged eripärad. Eriti tugev oli terrakotaskulptuuri traditsioon (elusuuruses inimesi kujutavad skulptuurid sarkofaagidel või templites), seinamaalingud ja pronksist metallehistöö. Loodi ka kõrgetasemelisi ehteid.

Etruski pronksskulptuurid olid kuulsad ja neid eksporditi palju mujalegi, kuid säilinud on suhteliselt vähe suuremõõdulisemaid skulptuure (kuna väärtusliku materjali sulatati ümber, et muuks kasutada). Võrreldes pronksi ja terrakotaga lõid etruskid palju vähem kiviskulptuure. Hoolimata sellest, et etruskide võimu all olid maa-alad, kus leidus kõrgekvaliteetset marmorit (sealhulgas Carrara marmorit), ei kasutatud seda enne roomlaste tulekut.

Enamik säilinud skulptuure pärinevad hauakambritest ja templitest. Hauakambritest pärinevad ka kõik säilinud freskod, mis kujutavad tavaliselt pidulauastseene ja erinevaid müüte.

Etruski vaasimaalitraditsioon tulenes kreeka omast ning etruskid olid kreeka vaaside peamiseks ekspordituruks.

Etruski kunst oli tugevasti seotud religiooniga, oluliseks teemaks kunstis oli surmajärgne elu.^[1]

Viited

↑ Boardman, John, toim (1993). The Oxford History of Classical Art (inglise). Oxford: Oxford University Press. Lk 349–351. ISBN 978-0192853370.

[1] Boardman, John, toim (1993). The Oxford History of Classical Art (inglise). Oxford: Oxford University Press. Lk 349–351. ISBN 978-0192853370.

[1]