Esmaspäevamiitingud

Allikas: Vikipeedia
Esimese esmaspäevamiitingu toimumiskoht, Norrmalmstorgi väljak Stockholmis.

Esmaspäevamiitingud olid Baltimaade iseseisvuse toHåkan Holmbergetuseks korraldatud miitingud Rootsis, mille algatajad olid Rootsis elavad eestlased Peeter Luksep ja Andres Küng ning rootslased Gunnar Hökmark ja Håkan Holmberg.[1] Seda ettevõtmist on nimetatud ka esmaspäevaliikumiseks.[2]

Koosolekud toimusid 1990. aasta märtsist 1991. aasta septembrini, kokku 79 esmaspäeval.[2] Esimest korda koguneti Norrmalmstorgi väljakul Stockholmis, seejärel samaaegselt igal esmaspäeval kell 12 üle Rootsi 20–30 linnas.[2] Miitingutel osales tavaliselt paarsada, dramaatiliste sündmuste ajal kuni paar tuhat inimest.[2] Miitingutel esinesid nii Rootsi kui Eesti juhtivad poliitikud ja kultuuritegelased, orkestrid ja koorid tulid miitingutele tasuta esinema.[1]

Esmaspäevamiitingute korraldamispaika Norrmalmstorgil paigaldas Stockholmi linn skulptuuri Vabaduse allikas (Frihetens källa), mille pidulik avamine leidis aset 28. mail 2004.

15. augustil 2011 tähistati Norrmalmstorgil esmaspäevamiitingute 20. aastapäeva. Kõnega esines Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt, kohal olid ka Eesti peaminister Andrus Ansip, Läti peaminister Valdis Dombrovskis ja Leedu peaminister Andrius Kubilius.[3]

27. augustil 2016 tähistati Norrmalmstorgil 25 aasta möödumist sellest, kui Rootsi taastas diplomaatilised suhted taasiseseisvunud Eesti, Läti ja Leeduga.[4] Kõnedega esinesid esmaspäevamiitingute algatajad Gunnar Hökmark ja Håkan Holmberg.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Lääne diasporaa roll Eesti iseseisvuse taastamisel (Aho Rebase ettekanne Jõhvi kontserdimajas 6. augustil 2008), Estonian World Review Online, 8. august 2008
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Kristel Vaino, Eesti pilt Rootsi ajalehtedes aastatel 1995-1997 ja 2002-2003, magistritöö, Tartu 2004, lk. 9.
  3. http://www.regeringen.se/sb/d/14146/a/173215
  4. Sirle Sööt. "Taasiseseisvusele ja vabale Läänemerele pühendatud meeleavaldus". www.sverigeesterna.se.