Esku külakool

Allikas: Vikipeedia

Esku kool oli üks esimesi koole Haljala kihelkonnas.

1840. aasta sügisel hakkas mõisahärra Paul von Focki soovitusel Kõne-Posti talus kooli pidama Juhan (Johann) Joosepi p. Veinman, kes oli pärit Sagadist ja samal aastal lõpetanud Ataste koolmeistrite kooli. Kõne-Posti talu kool oli järeleaitamiskool neile, kellele kodune õppimine raskusi tegi. Kindla õppekavaga päriskool asutati sealsamas aastal 1843. Õppetöö kestis mihklipäevast jüripäevani. Esialgu käis koolis12 last, neist kuus esmaspäeviti ja teisipäeviti, teised kuus aga neljapäeviti ja reedeti. Koolis õpetati usuõpetust, rehkendamist, lugemist, kirjutamist ja laulmist. Kõne-Postil oli kool 1845. aastani, mil P. v. Fock ehitas Eskule kabeli ja köstrimaja. Köster-koolmeistrina jätkas Juhan Veinmann. 1875. aasta Maakoolide seadus nõudis, et kõikides kogukonna koolides viie aasta jooksul vene keele õpetamisega algust tehtaks. Juhan Veinmann ei osanud vene keelt ega ka eesti keelt uue kirjaviisi järgi kirjutada, ta oli eakas ning haiglane, mistõttu oli tarvis uut õpetajat. Mõisniku soovil asus isale appi Kustav Veinmann, kes lõpetas Rakvere Kalevipoja Seltsi kooli ja sooritas 1882. aastal Rakveres kooliõpetajaeksami. Lühikest aega, 1879–1880, töötas koolis ka Andres Veisberg. 1883. aastal Juhan Veinmann suri ning koolipidamine jäi täielikult Kustavi mureks. 1888. aastal ehitati Eskule uus koolimaja, kus töö algas 1889. aastal – see oli üheklassiline algkool. 1919. aastal viidi Esku kool üle Koolimäele, kuhu ehitati avarate ruumidega, aja ja rahva nõuetele vastav koolimaja.

Koolmeistrid[muuda | muuda lähteteksti]

Esku koolmeistrid
koolmeister haridus töötamise aastad
Juhan Veinmann Ataste seminar 1843–1883
Andres Veisberg 1879–1880
Kustav Veinmann Rakvere Kalevipoja Seltsi kool 1898–1902

[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Artikkel põhineb üliõpilastööl: Riina Kolk "Haljala ümbruse külakoolide ajaloost XIX sajandil", Tallinn: TPedI, 1968; http://arhmus.tlu.ee/cgi-bin/epam?oid=116397