Ernst Sartorius

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Ernst Wilhelm Christian von Sartorius)
Jump to navigation Jump to search

Ernst Wilhelm Christian Sartorius (10. mai 1797 Darmstadt13. mai 1859 Königsberg) oli saksa usuteadlane ja kirikujuht, kes valmistas ette vaimsuse kujunemist, mis sai valitsevaks 19. sajandil Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ja oli pikka aega iseloomulik nn balti luterlusele.

Sartorius oli gümnaasiumi direktori poeg, õppis Göttingeni Ülikoolis 1815–1818 ja töötas Tartu Ülikoolis süstemaatilise usuteaduse professorina 1824–1835.[1] Alates 1835 tegutses ta kindralsuperintendendina (piiskopina) Königsbergis Preisimaal, olles ühtlasi kuningliku konsistooriumi (kirikuvalitsuse) direktor ja Königsbergi lossikiriku jutlustaja.[2]

Sartorius on arvukate teoloogiliste tööde autor. Laialdast tähelepanu äratasid juba varased kirjutised, mis kritiseerisid valgustusaja teoloogiat iseloomustanud ratsionalismi. Tema mõtlemise programmi väljendab 1821. aastal ilmunud teose pealkiri "Religioon väljaspool palja mõistuse piire, vastavalt tõelise protestantluse põhimõtetele, vastandina väära ratsionalismi põhimõtetele". Immanuel Kant oli teoses "Religioon palja mõistuse piires" (1793) esitanud religioonitõlgenduse ja kristluseteooria, mille lähtekohaks olid kriitilises filosoofias selgitatud mõistuseprintsiibid.

Rahvusvahelise tuntuse saavutas Sartorius oma Tartus 1831. aastal peetud avalike loengutega.[3] Neis käsitles ta Kristuse persooni ja tegu, aga andis ühtlasi kokkuvõtliku kristluse-esitluse üldse.[4] 1853. aastal andis Sartorius välja oma loengute 6. töödeldud väljaande. Teos tõlgiti paljudesse keeltesse (nt taani, inglise, hollandi, prantsuse keelde).

Sartoriuse initsiatiivil ja väljaandmisel ilmub esimest korda eesti keeles luterliku kiriku õpetuslikku konsensust väljendav Augsburgi Usutunnistus (1530). Eestikeelne tõlge valmis seoses Augsburgi Usutunnistuse 300 aasta juubeliga. Pidulik juubeliväljaanne (1830) sisaldas lisaks ladina- ja saksakeelsele tekstile ka eesti- ja lätikeelset tõlget.

Sartoriuse teoloogiliseks peateoseks on mitmes jaos ilmunud kristluse koondkäsitlus "Õpetus pühast armastusest ehk evangeelse-kirikliku moraaliteoloogia põhijooned" (1840–1856). Teosest ilmust mitu (töötlustega) väljaannet. Ka tõlgiti see nt inglise ja rootsi keelde. 1861. aastal anti teos välja üheköitelisena.[5]

Tartu Ülikooli dogmaatika ja teoloogilise moraali õppetoolil sai Sartoriuse järglaseks Friedrich Adolph Philippi (1809–1882).[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. [1] TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918
  2. P. Rohtmets, "Luterliku kiriku ustav eestvõitleja Ernst Sartorius", Eesti Kirik, 13.05.2009
  3. Õpetus Kristuse persoonist ja teost, 3. väljaanne, 1837
  4. T.-A. Põder, "Jeesus Kristus kui Jumalinimene: Kristluse alus ja kese 19. sajandi Tartu teoloogide mõtlemises", Akadeemia nr 1-3, 2005, eriti: nr 1/2005, 213–221
  5. Õpetus pühast armastusest ehk evangeelse-kirikliku moraaliteoloogia põhijooned, 1861
  6. Suurmehi TÜ usuteaduskonna ajaloost

Teoseid internetis[muuda | muuda lähteteksti]

Valik teoste tõlkeid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Læren om Christi person og værk, Paa den Wahlske boghandels forlag, 1834
  • Voorlezingen over de leer van den persoon en het werk van den persoon en het werk van Christus, gehouden te Dorpat in Lijfland, Messchert, 1837
  • Doctrine of the Person and Work of Christ, in a Course of Lectures, Religious Tract Society, 1838
  • De la personne et de l'oeuvre de Christ ou Christologie exposée dans des séances publiques, Société pour la traduction d'ouvrages chrétiens allemands (Neuchâtel), J.P. Michaud, 1843
  • Läran om den heliga Kärleken, eller Grunddrag till Moraltheologien: enligt den Evangeliska Kyrkans Bekännelse, Bagge, 1844
  • Bidrag til Forsvar for den evangeliske Rettroenhed, 1845
  • Læren om Christi Person og Gjerning: foredragen i populære Forelæsninger, Grøndahl, 1846
  • Läran om den heliga kärleken, eller grunddragen till moraltheologien enligt den evangeliska kyrkans bekännelse, Bonnier
  • Läran om den heliga kärleken, eller grunddragen till moraltheologien enligt den evangeliska kyrkans bekännelse. Afdelning 2, Om den försonande kärleken, Bagge
  • The Person and Work of Christ, Gould, Kendall & Lincoln, 1848
  • The Doctrine of Divine Love, Or, Outlines of the Moral Theology of the Evangelical Church, T. & T. Clark, 1884