Erika Rosimannus
Erika Rosimannus (kuni 1968 Erika Vettmann; 1. jaanuar 1947 Atsekõnnu talu Vändras – 9. aprill 2021) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Erika Rosimannus oli Vaike Treufeldti (sündinud: Sööt) ja Leopold Vettmanni teine laps. Vanem õde Eva suri pooleteise nädalasena Siberi katku. 1949. aasta Stalini massiküüditamise ajal põgenesid ema, vanaema „Memm“ (Ella Sööt (sündinud Pärn, Sikana mõisavalitseja tütar) ja amputeeritud jalgadega vanaisa „Tata“ (Karl Sööt) ning Rakvere onu Harald Treufeldt (hilisem kasuisa ja 1952. aastal sündinud õe Ene isa) koos väikese Erikaga oma Atsekõnnu kodutalust Vändra vallas metsa ja pääsesid Siberisse saatmisest. Hiljem varjati end sugulaste juures Sikanas. Metsast välja tulemise järel pagendati Kurvitsa sovhoosi Päidrele (praegu Viljandi vald), algul Laatre, hiljem Asu tallu, kus elati kuni 1953. aastani.
Esimesse klassi läks Erika 1955. aastal Loodi Algkooli, Teisest kuni kaheksanda klassini käis Käru Põhikoolis. Seejärel õppis Tallinna I Keskkoolis (tänane Gustav Adolfi Gümnaasium), mille lõpetas 1966. aastal.
Erika Rosimannus oli aastatel 1986–1997 Kirjanike Klubi Pegasus direktor.
Oma esimese luuletuse kirjutas ta 1966. aastal.
Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Erika Rosimannus oli Kodanike Komitee liikumise eestvedajate hulgas Raplamaal ning valiti Raplamaa kihelkonnakomitee liikmeks.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Erika Rosimannus oli abielus 1968. aastast Ülo Rosimannusega neil on kolm last: poeg Rain Rosimannus (sündinud 1968) on ettevõtja ja poliitik, tütar Ruth (sündinud 1970) on kosmeetik, poeg Risto Rosimannus (sündinud 1977) on ettevõtja.
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Luulekogu „ Etteaste “, kirjastus Kodutrükk , Tallinn, 2012.
- Ühe mälu pank, kirjastus Hea Tegu, Pärnu, 2014.
- Argipäev, kirjastus Hea Tegu, Pärnu, 2017.
- Pärnu kirjarahva antoloogia 3, kirjastus Hea Tegu , Pärnu, 2017.
- 17 köidet päevikuid Tartu Kirjandusmuuseumis