Hedenströmi laht

Hedenstromi laht Bunge maa ja Faddejevi saare vahel.

Uus-Siberi saarte asend Põhja-Jäämeres.

Uus-Siberi saared Philippe Vandermaeleni kaardil (ca 1820), kus Kotelnõi saare kolm osa on kujutatud eraldi saartena, Hedenströmi "väin" aga paikneb kahe idapoolse saare vahel.

Hedenströmi laht (jakuudi keeles Геденштром хомото, vene keeles залив Геденштрома) on laht Kotelnõi saarel Bunge maa ja Faddejevi saare vahel, Uus-Siberi saartel Ida-Siberi meres.

Laht ulatub 110 km pikkuselt Kotelnõi saarde. Saare üht osa nimetatakse ajaloolistel põhjustel Bunge maaks ja teist Faddejevi saareks, Hedenströmi laht avaneb lõunasse nende vahel. Suudme laius on umbes 12 km, sügavus kuni 14 m; lahe suudmes asuvad Neizvestnõje saared. Nagu kogu ülejäänud Kotelnõi saar, on ka Hedenströmi lahe kaldad püsiasustuseta.

Aastal 1809 saatis Matthias von Hedenström (venekeelne nimi – Matvei Gedenštrom) kaupmees Jakov Sannikovi ja maamõõtja I. Kožini uurima väina Kotelnõi ja Faddejevi saare vahel. Sannikov ületas lahe mitmes kohas, mõõtes selle laiuseks 7–30 km. 1811. aasta kordusekspeditsioonil avastas Sannikov, et tegemist on siiski mitte väina, vaid lahega. Veel 20. sajandi keskpaigani märgiti see kaartidele väinana.

Hedenströmi lahte kirjeldati aastatel 1821–1822 Pjotr Anjou Ust-Jana ekspeditsiooni käigus. Laht sai nime Uus-Siberi saarte uurija Matthias Hedenströmi auks.

Venemaa Föderatsiooni administratiivjaotuses kuulub laht Sahha Vabariigi (Jakuutia) Buluni ulussi.