Faktikontroll

Allikas: Vikipeedia

Faktikontroll on ajakirjanduslik toiming, mille eesmärk enne või pärast artikli või loo ilmumist veenduda selles sisalduvate faktiväidete korrektsuses.

Juba avaldatud artiklites sisalduvate faktiväidete kontrollimisele keskenduvad tüüpiliselt väljaannetest sõltumatud kodanikuühendused või ettevõtted. Digitaalmeedia levikuga paralleelselt on üha enamate väljaannete toimetused kas ise loonud või käivitanud koostöös mõne kodanikuühendusega faktikontrolli üksusi, mis tegelevad poliitikute ja arvamusliidrite avalike väljaütlemiste, sotsiaalmeedias levivate postituste või konkureerivates väljaannetes avaldatud artiklite faktiväidete järelkontrolliga.

Faktikontrolli kui ajakirjandusliku žanri esiletõusu on kritiseeritud, kuna see tõstab valgusvihku kontrollitavad valeväited, tagab neile sellega täiendava avaliku tähelepanu ning juhib tähelepanu kõrvale ajakirjanike ja toimetuste põhitegevuselt kvaliteetsete uudiste või artiklite kirjutamisel.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tüüpiliselt on faktikontroll olnud ajakirjaniku erialase tegevuse osa, mida tehakse artikli jaoks materjali kogumise ajal või selle järel. Väljaannetes on olnud tavapärane tööjaotus, kus mainekate ajakirjanike käsutuses on assistendid, kellele delegeeritakse materjalide kogumine, sh faktikontroll. Suuremate väljaannete toimetustes on juba 1920. aastatest olnud palgal ka eraldi toimetajaid, kelle ülesandeks on veenduda artiklite faktilises korrektsuses.

Faktikontroll ajakirjanduse sõltumatu valvekoerana tekkis 1990. aastatel ülikoolide juures või kodanikualgatustena, ühiskondliku kandepinna saavutas see 2000. aastatel Ameerika Ühendriikides. Erilist tähelepanu said sõltumatud faktikontrolli algatused 2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste kampaania raames ja 2010. aastate lõpuks olid levinud faktikontrolli algatused paljudesse maailma riikidesse.

Faktikontroll Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on algatati faktikontroll eraldi tegevusvaldkonnana Eesti Väitlusseltsi ja Delfi portaali koostöös 2017. aasta septembris. Eesti Teadusagentuur lõi 2018. aasta suvel algatuse "Kust sa tead?", mille eesmärk on edendada teadus- ja tõenduspõhist avalikku debatti, algatus tegeleb iseseisvate kampaaniatega ja on partneriks faktikontrollijatele. Postimees algatas oma faktikontrolli 2019. aasta novembris. Delfi hakkas 2020. aastal Facebooki sotsiaalmeediaportaali faktikontrolli partneriks, 2021. aasta märtsis liituti Rahvusvahelise Faktikontrolli Võrgustikuga (IFCN).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Marju Himma (6. detsember 2021). "Faktikontroll ajakirjandusžanrina on ohtlik". ERR.