Alternatiiv Saksamaale

Allikas: Vikipeedia
Alternatiiv Saksamaale
Alternative für Deutschland
Esimehed Tino Chrupalla
Alice Weidel
Asutamine 6. veebruar 2013
Peakorter Berliin, Saksamaa
Ideoloogia

saksa rahvuslus
parempopulism
euroskeptitsism
rahvuslik konservatism
islamivastasus
immigratsioonivastasus
antifeminism
otsedemokraatia

Varem:
majanduslik liberalism
Europarlamendi fraktsioon EFDD
1 koht 96-st
Kohti Liidupäevas 92/709
Kohti liidumaade parlamentides 159/1821
Liikmete arv Tõus30 200
Koduleht www.afd.de

Alternatiiv Saksamaale (saksa keeles Alternative für Deutschland, lühend AfD) on parempoolne Saksamaa partei.

Partei Alternatiiv Saksamaale asutamiskongress toimus Berliinis 14. aprillil 2013.[1]

2017. aastal toimunud Saksamaa Liidupäeva valimistel sai Alternatiiv Saksamaale 12,6% häältest, mis andis parlamendis 94 kohta.[2]

4. juulist 2015 kuni 29. septembrini 2017 olid partei kaasesimehed Frauke Petry ja Jörg Meuthen. 29. septembrist kuni 2. detsembrini 2017 oli partei Alternatiiv Saksamaale esimees Jörg Meuthen. 2. detsembrist 2017 kuni 30. novembrini 2019 oli partei esimehed Jörg Meuthen ja Alexander Gauland. 30. novembrist kuni 28. jaanuarini 2022 olid partei esimehed Tino Chrupalla ja Jörg Meuthen. Alates 28. jaanuarist 2022 on partei esimees Tino Chrupalla.[3]

Partei kritiseerib teravalt Angela Merkeli immigratsioonipoliitikat, mis viivat kuritegevuse vohamise, masside vastuvõtmiseni, keda ei ole võimalik integreerida, ja suveräänsuse kaotamiseni.

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on partei võtnud rohkem Venemaad toetava ja NATO- ja USA-kriitilise hoiaku.

Parteis eristatakse kahte peamist tiiba: traditsioonilised parempoolsed/rahvuskonservatiivid (Meuthen ja Petry, tänaseks on mõlemad parteist lahkunud), kelle jaoks pole CDU/CSU ja FDP piisavalt konservatiivsed; ja Der Flügel (saksa keeles 'tiib'), mis on etno-natsionalistlike (völkisch) kalduvustega, mida esindab partei Tüüringi haru esimees Björn Höcke. On arvatud, et partei liikmetest kuulub Flügelisse umbes viiendik, ja et 2019. aastal toetas Ida-Saksamaal ligi 40% partei liikmetest Flügelit.[4]

Alates märtsist 2021 on partei täielikult Põhiseadusekaitseameti (BfV) jälgimise all.[5] 2020. märtsis kuulutas BfV, et Der Flügel oli vastuolus põhiseaduse vaba demokraatliku baaskorraga (freiheitliche demokratische Grundordnung), mispeale partei nõudis Flügeli laialisaatmist, mis sai teoks, kuid Flügeli liikmeid parteist välja ei heidetud. Seega, kuigi ametlikult on Der Flügel likvideeritud, siis selle liikmed on endiselt partei liikmed. Seepeale lahkuski parteist 2022. aastal esimees Jörg Meuthen, põhjendades, et partei on muutunud liiga äärmusparempoolseks ja on vaba demokraatliku baaskorraga tugevas vastuolus. Ka partei Saksi-Anhalti haru oli juba jaanuarist 2021 BfV jälgimise all, seda peetakse isegi riikliku parteiga võrreldes väga ekstreemseks.[6][7] Lisaks kuulutas BfV 26. aprillil 2023, et neli aastat jälgimise all olnud partei noorteorganisatsioon Junge Alternative, mis ametlikult on parteist iseseisev, on kuulutatud ekstremistlikuks organisatsiooniks.[8][9]

Teised põhiparteid (CDU/CSU, FDP, SPD, rohelised ja Vasakpartei) on AfD suhtes seadnud sisse cordon sanitaire'i, ehk parteid valitsusse ei kaasata.

Partei on tugevaim endise Saksa Demokraatliku Vabariigi aladel, eriti Saksi ja Tüüringi liidumaadel, ka Flügeli tiib on seal tugevaim. 2021. aasta Liidupäeva valimistel saavutas partei kokku 10,3% häältest; Lääne-Saksamaal koos Lääne-Berliiniga oli partei 8,2% häältega viies, kuid endise SDV alal koos Ida-Berliiniga 20,5%ga koguni SPD järel teine.

2019. aasta Tüüringi maapäeva valimistel tuli AfD Vasakpartei järel 23,4% häältega teiseks ja sai 22 kohta. Liidumaa peaministri valimisel kandideerisid ametisolev Bodo Ramelow (Vasakpartei) ja Christoph Kindervater AfD-st. Kolmandas voorus kandideeris aga FDP Tüüringi haru juht Thomas Kemmerich, kes sai ootamatult enamuse (45 häält 90st). Kuna CDUl ja FDPl oli kahe peale kokku vaid 26 häält, ning SPD, rohelised ja Vasakpartei (42 häält) hääletasid Ramelow' poolt, sai järeldada vaid, et puudujäänud hääled pidid tulema AfD-lt. Hääletus osutus skandaalseks, kuna ilma AfD häälteta ei oleks Kemmerich võitnud. Toimunud meeleavalduste tõttu astus Kemmerich tagasi ning Ramelow' puna-puna-roheline koalitsioon jätkas tööd vähemusvalitsusena.

2023. aasta suvel saavutas AfD oma esimesed võidud: 25. juunil võitis partei liige Robert Sesselmann Tüüringi liidumaal Sonnebergi kreisiadministraatori valimised 52,8% häältega[10] ja 2. juulil võitis Saksi-Anhalti liige Hannes Loth 9000 elanikuga Raguhn-Jeßnitzi linnapea valimised, kui oli saanud teises voorus 51,13% häältest.[11][12]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Alternative für Deutschland Bundeszentrale für politische Bildung
  2. ↑ Bundestagswahl 2017: Wer sitzt für die AfD bald im Deutschen Bundestag? RTL Next
  3. ↑ Federal Republic of Germany : Ministries, political parties, etc. rulers.org
  4. ↑ Schuetze, Christopher F. (25. märts 2020). "Far-Right Faction of German Populist Party Vows to Dissolve". The New York Times (Ameerika inglise). ISSN 0362-4331. Vaadatud 5. juulil 2023.
  5. ↑ Bennhold, Katrin (3. märts 2021). "Germany Places Far-Right AfD Party Under Surveillance for Extremism". The New York Times (Ameerika inglise). ISSN 0362-4331. Vaadatud 5. juulil 2023.
  6. ↑ "Big win for Merkel's party confounds pundits and pollsters". POLITICO (inglise). 7. juuni 2021. Vaadatud 5. juulil 2023.
  7. ↑ "German state puts regional AfD party under surveillance – DW – 01/26/2021". dw.com (inglise). Vaadatud 5. juulil 2023.
  8. ↑ AFP. "Germany labels youth wing of far-right AfD party as extremist group". www.timesofisrael.com (Ameerika inglise). Vaadatud 22. juulil 2023.
  9. ↑ Rinke, Andreas; Marsh, Sarah; Marsh, Sarah (26. aprill 2023). "German spy agency ranks youth group of far-right AfD 'extremist'". Reuters (inglise). Vaadatud 22. juulil 2023.
  10. ↑ "Germany: Far-right AfD wins first governing post – DW – 06/25/2023". dw.com (inglise). Vaadatud 5. juulil 2023.
  11. ↑ "Vorläufiges Ergebnis zur Stichwahl am 02.07.2023 um das Amt des Bürgermeisters der Stadt Raguhn-Jeßnitz" (PDF). Raguhn-Jesnitzi vald. 2. juuli 2023.
  12. ↑ "Why is far-right populism becoming more popular in Germany? – DW – 07/02/2023". dw.com (inglise). Vaadatud 5. juulil 2023.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Alternatiiv_Saksamaale&oldid=6611298"