Alfons Czibulka

Alfons Czibulka (ka Alphons Czibulka; ungari Czibulka Alfons Wolfgang; 14. mai 1842 Szepesváralja, Ülem-Ungari, tänapäeval jääb koht Slovakkia territooriumile – 27. oktoober 1894 Viin) oli Ungari helilooja, pianist, dirigent ja sõjaväeorkestri juht.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

15-aastaselt esines suure eduga Venemaal pianistina. 1860 komponeeris esimese opereti "’S Lorle", mille ettekandmine Pressburgis (Bratislava) ei äratanud erilist tähelepanu. Seejärel pidas muusikaõpetaja ametit ning oli mõnda aega Odessas Prantsuse ooperi dirigent ning samas ametis ka Innsbrucki Nationaltheateris. 1864–65 Wiener Neustadti dirigent. 1865. aastal oli Franz von Suppé kõrval Viini Carl Theatre teine dirigent.

Astus 1872 sõjaväeteenistusse ja oli kuni 1880. aastani Triestes, Prahas, Bolzanos, Petrovardinis ja Krakowis Austria-Ungari sõjaväeüksuse orkestrite kapellmeister. 1880 juhatas Austria-Ungari sõjaväeorkestrit Brüsseli rahvusvahelisel näitusel. 1880–90 juhatas populaarseid Viini Prateri Rotunda populaarseid "Monstekonzerti" programme.

Erruläinuna 1889 oli ta Hamburgi populaarse Flora kontserdimaja direktor.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

1884–93 komponeeris 7 vähem või rohkem edukat operetti, samuti ligi 400 nimetust tantsu- ja salongimuusikat ja laule ning arranžeeris teiste heliloojate meloodiaid. 1889–90 arranžeeris Arthur Sullivani Savoia ooperite "The Yeomen of the Guard" ja "The Gondoliers" muusikat tantsulugudeks. Populaarseimad operetid olid "Pfingsten in Florenz" ("Nelipüha Firenzes") ja "Der Glücksritter" ("Õnnerüütel"), mis esitati Viini Theater an der Wienis ja Carl-Theateris.

Kui Austria kroonprints Rudolf abiellus Belgia printsessi Stéphaniega, komponeeris Czibulka sündmuse tähistamiseks populaarseks salongimuusikaks kujunenud "Stéphanie Gavottie".

Võitis esimese auhinna rahvusvahelisel "Musikkapellenkonkurrenzi" festivalil. Suurem osa tema teoste partituuridest on hoiul Viini linnaraamatukogus. On maetud Viini Keskkalmistule.

Operetid[muuda | muuda lähteteksti]

Kõik on esmaesitatud Viinis, kui pole märgitud teisiti.

’S Lorle (Pressburg, 1860)
Pfingsten in Florenz (1884)
Der Jagdjunker der Kaiserin (1885)
Der Glücksritter (1887)
Gil Blas von Santillana (1889)
Der Bajazzo (1892)
Monsieur Hannibal (1893)