Kinnine nimekiri: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:
Seda kasutatakse näiteks [[Hispaania]]s, samuti [[Saksamaa]]l ja [[Uus-Meremaa]]l ([[võrdeline valimissüsteem|võrdelise valimissüsteemi]] alusel valitud saadikute puhul.
Seda kasutatakse näiteks [[Hispaania]]s, samuti [[Saksamaa]]l ja [[Uus-Meremaa]]l ([[võrdeline valimissüsteem|võrdelise valimissüsteemi]] alusel valitud saadikute puhul.


Sellisel juhul osutub nimkirjast valituks niimitu esimest kui palju kohti nimekiri võitis. Nii ei saa valituks need kes on nimekirjas tagapool. Küll aga kindlasti saavad koha nimekirja esimesed, seda muidugi eeldusel, et nimekiri [[valimiskünnis]]e ületas. Ainuke võimalus isikule hääl anda on siis hääletada üksikkandidaadi poolt.
Sellisel juhul osutub nimekirjast valituks niimitu esimest kui palju kohti nimekiri võitis. Nii ei saa valituks need kes on nimekirjas tagapool. Küll aga kindlasti saavad koha nimekirja esimesed, seda muidugi eeldusel, et nimekiri [[valimiskünnis]]e ületas. Ainuke võimalus isikule hääl anda on siis hääletada üksikkandidaadi poolt.
[[en:Closed list]]
[[en:Closed list]]

Redaktsioon: 13. november 2004, kell 23:57

Kinnine nimekiri on valimiste reegel, mille puhul määrab kandidaatide järjekorra partei nimekirjas kindlaks partei ning seda järjekorda ei muudeta.

Seda kasutatakse näiteks Hispaanias, samuti Saksamaal ja Uus-Meremaal (võrdelise valimissüsteemi alusel valitud saadikute puhul.

Sellisel juhul osutub nimekirjast valituks niimitu esimest kui palju kohti nimekiri võitis. Nii ei saa valituks need kes on nimekirjas tagapool. Küll aga kindlasti saavad koha nimekirja esimesed, seda muidugi eeldusel, et nimekiri valimiskünnise ületas. Ainuke võimalus isikule hääl anda on siis hääletada üksikkandidaadi poolt.