Päevanägemine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:CIE_1931_Luminosity.png|right|thumb|Päevanägemise [[heledusfunktsioon]]i graafik. [[Abstsisstelg|Abstsissteljel]] on [[lainepikkus]] [[nanomeeter|nanomeetrites]].]] |
[[Pilt:CIE_1931_Luminosity.png|right|thumb|Päevanägemise [[heledusfunktsioon]]i graafik. [[Abstsisstelg|Abstsissteljel]] on [[lainepikkus]] [[nanomeeter|nanomeetrites]].]] |
||
'''Päevanägemine''' ehk '''fotoopiline nägemine''' on [[silm]]a |
'''Päevanägemine''' ehk '''fotoopiline nägemine''' on [[silm]]a nägemine heas valguse käes. Inimesel ja paljudel loomadel võimaldab päevanägemine [[värvuste nägemine|värvuste nägemist]] [[kolvike]]ste abil. |
||
Inimese silm kasutab kolme tüüpi kolvikesi. Nende [[fotopigment|fotopigmendi]] neelab valgust maksimaalselt vastavalt [[lainepikkus]]tel umbes 420 nm (sinine), 534 nm (sinakasroheline) ja 564 nm (kollakasroheline). Maksimaalne tõhusus on 683 lm/W lainepikkusel 555 nm (roheline). |
Inimese silm kasutab kolme tüüpi kolvikesi. Nende [[fotopigment|fotopigmendi]] neelab valgust maksimaalselt vastavalt [[lainepikkus]]tel umbes 420 nm (sinine), 534 nm (sinakasroheline) ja 564 nm (kollakasroheline). Maksimaalne tõhusus on 683 lm/W lainepikkusel 555 nm (roheline). |
||
Redaktsioon: 10. märts 2008, kell 07:17
Päevanägemine ehk fotoopiline nägemine on silma nägemine heas valguse käes. Inimesel ja paljudel loomadel võimaldab päevanägemine värvuste nägemist kolvikeste abil.
Inimese silm kasutab kolme tüüpi kolvikesi. Nende fotopigmendi neelab valgust maksimaalselt vastavalt lainepikkustel umbes 420 nm (sinine), 534 nm (sinakasroheline) ja 564 nm (kollakasroheline). Maksimaalne tõhusus on 683 lm/W lainepikkusel 555 nm (roheline).