Landesveer

Baltische Landeswehr [l'andesveer] (ka: landesveer; 'maakaitse') Balti Maavägi oli Balti Hertsogiriigi sõjavägi.

Landeswehr loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul ja toetusel kaitseks Venemaa enamlaste vastu, kuigi algselt oli selle loomise eesmärgiks Balti Hertsogiriigi rajamine.

Landeswehri formeerimine algas Läti baltisakslaste algatusel. Landeswehri loomisel ei lähtutud rahvusprintsiibist, sinna võis astuda iga baltisakslastele lojaalne isik.

Landeswehri hakati looma novembris 1918, seadusliku aluse andis Landeswehri loomisele 7. detsembril 1918 Saksa peavoliniku A. Winnigi ja Läti ajutise valitsuse vahel sõlmitud leping Saksa okupatsioonivõimudega ühise kaitse loomise kohta enamlaste vastu.

Mais 1919 kuulus Landeswehri ridadesse 6000 meest, kellest 3600 olid baltisakslased, 400 riigisakslased ja 1830 lätlased.

Koos Rauddiviisiga allus Landeswehr Lätis paikneva Saksa VI Reservkorpuse juhile kindral krahv Rüdiger von der Goltzile.

Landeswehri otseseks juhiks oli major Alfred Fletcher.

Landeswehri eliitüksuseks oli Stosstruppe 'löögivägi', mis koosnes Saksa sõjaväes vabatahtlikena teeninud baltlastest. Seda juhtis noor parun Hans von Manteuffel.

Lätis paikneva Saksa väekoondise, mille koosseisu kuulus ka Landeswehr ja Eesti Vabariigi vahelist sõjalist konflikti nimetatakse Eesti ajalookäsitluses Landesveeri sõjaks.

Vaata ka

• Landesveeri sõda

Välislingid

• Kalev Vilgatsi artikkel Pärnu Postimehes