Haavlid

Haavlilaenguga padrun

Haavlid on pliist antimonilisandiga väiksed ümmarkused terad. Vanasti kasutati lisandina ka arseeni. Antimon ja arseen on lisatud pliile haavli tugevuse tõstmiseks ja et haavel lasu hetkel rauaõõnest väljudes vähem deformeeruks ja seega tagaks ühtlasema haavlite külvi märgil. Haavleid kasutatakse sileraudsete püsside laengutes. Tugevam haavel määrib vähem püssi.

Kvaliteethaavlid nikeldatakse pealt pealispinna tugevdamiseks.

Haavlitega laskmine

Haavlitega lastakse jahil väikeulukeid ja linde ning lendavaid märke jahilakmises. Haavli läbimõõt lasuks valitakse vastavalt lastava looma või linnu suurusele.

Jahilaskmises kasutatakse haavleid nr 9 kaarrajal laengukaaluga 24 g. Haavleid nr 7 kasutatakse laskmiseks kaevikrajal ja sporingus laengukaaluga 28 g.

Haavli maksimaalne lennu kaugus

Normaalse st antud relvale ettenähtud püssirohu laengu korral ja lasu 20–30 kraadise tõusunurga korral on haavlitera lennukaugus üldjuhul võrdne haavlitera 100 kordse läbimõõduga meetrites.

Haavlite andmed

Haavli number mm	Läbimõõt mm	Ühe haavlitera keskmine kaal g	Haavlite arv 30 g laengus
11	1,50	-	-
10	1,75	0,031	971
9	2,00	0,048	621
8	2,25	0,065	460
7	2,50	0,093	321
6	2,75	0,123	246
5	3,00	0,160	188
4	3,25	0,200	150
3	3,50	0,253	118
2	3,75	0,312	96
1	4,00	0,375	80
0 või 1/0	4,25	0,423	71
2/0	4,50	0,540	56
3/0	4,75	-	-
4/0	5,00	-	-
5/0	5,25	-	-
6/0	5,50	-	-
VI	5,90	-	-
V	6,15 või 6,30	-	-
IV	6,88 või 7,40	-	-
III	7,80	-	-
II	8,00	-	-
I	8,20	-	-

Vaata ka

• Terashaavlid
• Haaveldamine