Tartu Linnamuuseum: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: '''Tartu Linnamuuseum''' asutati 1955. aastal eesmärgiga koguda, säilitada, uurida ja tutvustada Tartu linna ajalugu. Kuni 2000.aastani asus Tartu Linnamuuseum aadressil Oru 2, ... |
Resümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
==Püsinäitus== |
==Püsinäitus== |
||
2001. aastal valminud näitus Tartu Linnamuuseumis "Dorpat |
2001. aastal valminud näitus Tartu Linnamuuseumis "Dorpat.Jurjev.Tartu" on Tartu ajaloo museoloogiline interpretatsioon. Esimese korruse saalis jätkub linna ajalugu üht ja teist elulõiku kajastavate ajutiste ideenäituste kaudu. Linnamuuseumi esimese korruse saalis kajastatakse ajutiste ideenäitustena veel teisigi teemasid Tartu ajaloost. |
||
==Filiaalid== |
==Filiaalid== |
||
Tartu Linnamuuseumi püsinäitust täiendavad 1830. aastate Tartu linnakodaniku maja, milles asetseb [19.sajandi Tartu linnakodaniku muuseum], kirjanik [Oskar Lutsu majamuuseum]i ja [KGB Kongide muuseum]i ekspositsioonid. 2007. aasta sügisel valmib linnamuuseumi uus filiaal - [Laulupeomuuseum]. |
Tartu Linnamuuseumi püsinäitust täiendavad 1830. aastate Tartu linnakodaniku maja, milles asetseb [19.sajandi Tartu linnakodaniku muuseum], kirjanik [[Oskar Lutsu majamuuseum]]i ja [[KGB Kongide muuseum]]i ekspositsioonid. 2007. aasta sügisel valmib linnamuuseumi uus filiaal - [[Laulupeomuuseum]]. |
||
==Hoonest== |
==Hoonest== |
||
Narva mnt.23 asetseb leitnant Woldemar Conrad von Pistohlkorsi 1790. aastal valminud maja. Aadliseisuse esindajana soovis ta endale luksuslikku ja moodsat, kuid samas klassikalist linnapaleed, nagu need olid levinud Madalmaades, Põhjamaades ja Saksamaal. Maja arhitektiks oli tolleaegse Tartu tuntuim ehitusmeister, Rostocki päritolu |
Narva mnt.23 asetseb leitnant Woldemar Conrad von Pistohlkorsi 1790. aastal valminud maja. Aadliseisuse esindajana soovis ta endale luksuslikku ja moodsat, kuid samas klassikalist linnapaleed, nagu need olid levinud Madalmaades, Põhjamaades ja Saksamaal. Maja arhitektiks oli tolleaegse Tartu tuntuim ehitusmeister, Rostocki päritolu J.H.B.Walter, kes projekteeris ka Tartu raekoja ja töötas Tartus kokku üle 40 aasta. |
||
Kahekorruselise kivikatusega elumaja esimesel korrusel oli 8 tuba, eeskoda ja suur köök, teisel korrusel asus suur saal kõrval olevate salongidega. Trepid olid puust; männipuust põrandad värvitud; laed ja seinad krohvitud. Valgeks värvitud tiibuksi oli 12 ja ühe poolega uksi 21, hollandi ahjusid oli 16 ja portselanahjusid. Linnamuuseumi hoones vääribki erilist tähelepanu just saali sisekujundus. Värvilistel kunstmarmorist seinatahvlitel, akende vahele paigutatud peeglite ümber, supraportidel (ukse kohal olevad raamistatud kaunistused) ja laes on rikkalik stukkdekoor Louis XVI stiilis. [Louis XVI] stiil esindab prantsuse [varaklassitsismi], mis valitses 1760-1790 kuningas Louis XVI aegses ruumikujunduses. Sellele oli iseloomulik antiikarhitektuuri range ülevuse seos rokokooliku elegantsiga ( |
Kahekorruselise kivikatusega elumaja esimesel korrusel oli 8 tuba, eeskoda ja suur köök, teisel korrusel asus suur saal kõrval olevate salongidega. Trepid olid puust; männipuust põrandad värvitud; laed ja seinad krohvitud. Valgeks värvitud tiibuksi oli 12 ja ühe poolega uksi 21, hollandi ahjusid oli 16 ja portselanahjusid. Linnamuuseumi hoones vääribki erilist tähelepanu just saali sisekujundus. Värvilistel kunstmarmorist seinatahvlitel, akende vahele paigutatud peeglite ümber, supraportidel (ukse kohal olevad raamistatud kaunistused) ja laes on rikkalik stukkdekoor Louis XVI stiilis. [[Louis XVI]] stiil esindab prantsuse [varaklassitsismi], mis valitses 1760-1790 kuningas Louis XVI aegses ruumikujunduses. Sellele oli iseloomulik antiikarhitektuuri range ülevuse seos rokokooliku elegantsiga (Petit Trianon'i loss). Stiili meelismotiivideks olid vaas, urn, võidupärg ja trofeekimp. Esindusruumi tähtsust rõhutab rõõmus ja pidulik kujundus. Saali pruunikaspunase süüga heledast kunstmarmorist seinu kaunistavad ovaalraamis figuraalkompositsioonid ja trofeekimbud, peeglid on raamitud girlandidega (pärg, vanik). Supraportidel on portreemedaljonide raamiks lopsakate lehvidega seotud tamme- ja loorberivanikud. Roosikeste, nartsisside jt lilleõite põimingud vahelduvad nõtkete girlandidega. Peegliraamides on kesksel kohal varaklassitsismi lemmikmotiiv kraatervaas (kreeka krater "veinisegamisnõu"). |
||
Trofeekimpudes on relvad köidetud kilbi külge. Noolte, mõõkade, piikide, kaskide (metallkiiver) ning sõjapasunate vahele põimitud loorberi- või rahupalmioks näitab idüllilist lähenemist. Täheühend SPQR (Senatus Populusque Romanus senat ja rooma rahvas) on Rooma riigi sümbol, mida kasutati Rooma väeüksuste märkidel, müntidel ja ühiskondlikel hoonetel. See on järjekordne viide antiigi elustumisele klassitsismi eeskujudena. Figuraalkompositsioonideks on allegoorilised putostseenid. Üks neist kujutab jahistseeni, mida näitavad jahisarv ja koer. Teine kajastab suverõõme looduses, suvepuhkust. Putod olid antiikse armastusjumala Erose ja gooti inglilaste eeskujul loodud napis riietuses poisikujutised, mida barokis eriti rohkesti kasutati. Maneeris, milles lastefiguuridele on liidetud vanainimeselikud pead, tundub modelleerija taotluslikku saamatust. Stukitööde teostajaks peetakse Kalupka/Kalopka-nimelist stukatööri, kelle loomingu hulka kuulub ka Roosna-Alliku mõisahoone stukkdekoor. |
Trofeekimpudes on relvad köidetud kilbi külge. Noolte, mõõkade, piikide, kaskide (metallkiiver) ning sõjapasunate vahele põimitud loorberi- või rahupalmioks näitab idüllilist lähenemist. Täheühend SPQR (Senatus Populusque Romanus senat ja rooma rahvas) on Rooma riigi sümbol, mida kasutati Rooma väeüksuste märkidel, müntidel ja ühiskondlikel hoonetel. See on järjekordne viide antiigi elustumisele klassitsismi eeskujudena. Figuraalkompositsioonideks on allegoorilised putostseenid. Üks neist kujutab jahistseeni, mida näitavad jahisarv ja koer. Teine kajastab suverõõme looduses, suvepuhkust. Putod olid antiikse armastusjumala Erose ja gooti inglilaste eeskujul loodud napis riietuses poisikujutised, mida barokis eriti rohkesti kasutati. Maneeris, milles lastefiguuridele on liidetud vanainimeselikud pead, tundub modelleerija taotluslikku saamatust. Stukitööde teostajaks peetakse Kalupka/Kalopka-nimelist stukatööri, kelle loomingu hulka kuulub ka Roosna-Alliku mõisahoone stukkdekoor. |
||
Redaktsioon: 30. juuli 2007, kell 17:21
Tartu Linnamuuseum asutati 1955. aastal eesmärgiga koguda, säilitada, uurida ja tutvustada Tartu linna ajalugu. Kuni 2000.aastani asus Tartu Linnamuuseum aadressil Oru 2, alates 30.augustist 2001 endises kultuurimajas ja linnafolklooris ka "Katarina majana" tuntud helesinises mõisahoones Narva mnt.23.
Püsinäitus
2001. aastal valminud näitus Tartu Linnamuuseumis "Dorpat.Jurjev.Tartu" on Tartu ajaloo museoloogiline interpretatsioon. Esimese korruse saalis jätkub linna ajalugu üht ja teist elulõiku kajastavate ajutiste ideenäituste kaudu. Linnamuuseumi esimese korruse saalis kajastatakse ajutiste ideenäitustena veel teisigi teemasid Tartu ajaloost.
Filiaalid
Tartu Linnamuuseumi püsinäitust täiendavad 1830. aastate Tartu linnakodaniku maja, milles asetseb [19.sajandi Tartu linnakodaniku muuseum], kirjanik Oskar Lutsu majamuuseumi ja KGB Kongide muuseumi ekspositsioonid. 2007. aasta sügisel valmib linnamuuseumi uus filiaal - Laulupeomuuseum.
Hoonest
Narva mnt.23 asetseb leitnant Woldemar Conrad von Pistohlkorsi 1790. aastal valminud maja. Aadliseisuse esindajana soovis ta endale luksuslikku ja moodsat, kuid samas klassikalist linnapaleed, nagu need olid levinud Madalmaades, Põhjamaades ja Saksamaal. Maja arhitektiks oli tolleaegse Tartu tuntuim ehitusmeister, Rostocki päritolu J.H.B.Walter, kes projekteeris ka Tartu raekoja ja töötas Tartus kokku üle 40 aasta.
Kahekorruselise kivikatusega elumaja esimesel korrusel oli 8 tuba, eeskoda ja suur köök, teisel korrusel asus suur saal kõrval olevate salongidega. Trepid olid puust; männipuust põrandad värvitud; laed ja seinad krohvitud. Valgeks värvitud tiibuksi oli 12 ja ühe poolega uksi 21, hollandi ahjusid oli 16 ja portselanahjusid. Linnamuuseumi hoones vääribki erilist tähelepanu just saali sisekujundus. Värvilistel kunstmarmorist seinatahvlitel, akende vahele paigutatud peeglite ümber, supraportidel (ukse kohal olevad raamistatud kaunistused) ja laes on rikkalik stukkdekoor Louis XVI stiilis. Louis XVI stiil esindab prantsuse [varaklassitsismi], mis valitses 1760-1790 kuningas Louis XVI aegses ruumikujunduses. Sellele oli iseloomulik antiikarhitektuuri range ülevuse seos rokokooliku elegantsiga (Petit Trianon'i loss). Stiili meelismotiivideks olid vaas, urn, võidupärg ja trofeekimp. Esindusruumi tähtsust rõhutab rõõmus ja pidulik kujundus. Saali pruunikaspunase süüga heledast kunstmarmorist seinu kaunistavad ovaalraamis figuraalkompositsioonid ja trofeekimbud, peeglid on raamitud girlandidega (pärg, vanik). Supraportidel on portreemedaljonide raamiks lopsakate lehvidega seotud tamme- ja loorberivanikud. Roosikeste, nartsisside jt lilleõite põimingud vahelduvad nõtkete girlandidega. Peegliraamides on kesksel kohal varaklassitsismi lemmikmotiiv kraatervaas (kreeka krater "veinisegamisnõu").
Trofeekimpudes on relvad köidetud kilbi külge. Noolte, mõõkade, piikide, kaskide (metallkiiver) ning sõjapasunate vahele põimitud loorberi- või rahupalmioks näitab idüllilist lähenemist. Täheühend SPQR (Senatus Populusque Romanus senat ja rooma rahvas) on Rooma riigi sümbol, mida kasutati Rooma väeüksuste märkidel, müntidel ja ühiskondlikel hoonetel. See on järjekordne viide antiigi elustumisele klassitsismi eeskujudena. Figuraalkompositsioonideks on allegoorilised putostseenid. Üks neist kujutab jahistseeni, mida näitavad jahisarv ja koer. Teine kajastab suverõõme looduses, suvepuhkust. Putod olid antiikse armastusjumala Erose ja gooti inglilaste eeskujul loodud napis riietuses poisikujutised, mida barokis eriti rohkesti kasutati. Maneeris, milles lastefiguuridele on liidetud vanainimeselikud pead, tundub modelleerija taotluslikku saamatust. Stukitööde teostajaks peetakse Kalupka/Kalopka-nimelist stukatööri, kelle loomingu hulka kuulub ka Roosna-Alliku mõisahoone stukkdekoor.