Tääk: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mustronk (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Hiraanitiger (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:


==Ajalugu==
==Ajalugu==
[[pilt:Fass90-bayonette-p1000786.jpg|thumb|[[Šveits]]i [[SIG 550]] koos tääkiga]]
Tääke hakkati kasutama [[17. sajand]]i keskpaiku [[Prantsusmaa]]l, kust see levis hiljem enamustesse [[Euroopa]] riikide armeedesse. Esimesed täägid suruti [[musket]]i toru ette selliselt, et tääki kasutades relvast tulistada ei olnud võimalik. Hiljem on see aga asetatud toru kõrval selliselt, et musketist oli võimalik ka tulistada ja seda eestpoolt laadida. Kuju poolest olid 17-18 sajandi täägid ligikaudu 40cm pikad ja kolme- või neljakandilise teraga.
Tääke hakkati kasutama [[17. sajand]]i keskpaiku [[Prantsusmaa]]l, kust see levis hiljem enamustesse [[Euroopa]] riikide armeedesse. Esimesed täägid suruti [[musket]]i toru ette selliselt, et tääki kasutades relvast tulistada ei olnud võimalik. Hiljem on see aga asetatud toru kõrval selliselt, et musketist oli võimalik ka tulistada ja seda eestpoolt laadida. Kuju poolest olid 17-18 sajandi täägid ligikaudu 40cm pikad ja kolme- või neljakandilise teraga.


19. sajandiks olid osad prantsuse tääkid isegi kuni 60 cm pikkused. Hiljem on aga täägi pikkus üha väiksemaks muutunud, ulatudes [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ajaks veel 50 sentimeetrini.
19. sajandiks olid osad prantsuse tääkid isegi kuni 60 cm pikkused. Hiljem on aga täägi pikkus üha väiksemaks muutunud, ulatudes [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ajaks veel 50 sentimeetrini.
[[pilt:Fass90-bayonette-p1000786.jpg|thumb|[[Šveits]]i [[SIG 550]] koos tääkiga]]


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 14. juuli 2007, kell 16:42

19. sajandist pärit tääk

Tääk on tulirelva toru tippu lisatav ja lähivõitluses kasutatav torkerelv. Uuemad täägid võivad olla mitme otstarbelised ja noa kujulised.

Ajalugu

Tääke hakkati kasutama 17. sajandi keskpaiku Prantsusmaal, kust see levis hiljem enamustesse Euroopa riikide armeedesse. Esimesed täägid suruti musketi toru ette selliselt, et tääki kasutades relvast tulistada ei olnud võimalik. Hiljem on see aga asetatud toru kõrval selliselt, et musketist oli võimalik ka tulistada ja seda eestpoolt laadida. Kuju poolest olid 17-18 sajandi täägid ligikaudu 40cm pikad ja kolme- või neljakandilise teraga.

19. sajandiks olid osad prantsuse tääkid isegi kuni 60 cm pikkused. Hiljem on aga täägi pikkus üha väiksemaks muutunud, ulatudes esimese maailmasõja ajaks veel 50 sentimeetrini.

Šveitsi SIG 550 koos tääkiga

Vaata ka