Apelsin

See artikkel räägib puuviljast, ansambli kohta vaata Apelsin (ansambel).

---

Apelsinid apelsinipuul

Apelsinid

Apelsin (Citrus sinensis) on apelsinipuu vili.

Apelsin on omapärane mari, mille koore moodustavad oranž väliskate, eksokarp, milles leidub eeterlikku õli, ja selle all asuv kobe heledam vahekate, mesokarp. Vilja sisemine mahlakas osa on kilejate vaheseintega jaotatud sektoriteks. Sektorite sees asuv viljaliha aga on kujunenud mesokarbist sissepoole sopistunud pikkadest peenikestest mahlaga täidetud kotikestest. Apelsini viljaliha on väga maitsev, suure suhkrusisaldusega. Sisaldab mitmesuguseid suhkruid kuni 15%, sidrunhapet 1- 2% ja vitamiine, eriti C- vitamiini.

Maalimas on aretatud väga palju apelsinisorte, mille seas on hinnatud kolme jägmisse rühma kuuluvad sordid. Eriti otsitud on turul nõndanimetatud nabaapelsinid, mille vilja ülaosas koore all end veel teine apelsinihakkatis punnitab. Nabaapelsinid on väga kvaliteetse viljalihaga ja et neil on nii omapärane , kõigile silma hakkav tunnusmärk küljes, siis osatakse neid turul nõuda. Naba on kujunenud nagu kvaliteetse vilja tunnuseks. Marokost imporditud apelsinide seas oleme Eestiski näinud lisapunniga nabaapelsine. Teine väärtuslik rühm , jaffaapelsinid on nime saanud Iisrali linna Jaffa järgi. Nende viljadel on paks mesokarp, neid tuntakse paksukoorelistena.

Kahekümnendail aastail läksid moodi nõndanimetatud veriapelsinid, mille viljalihal on punakas varjund, sest see sisaldab värvainet antotsüaani. Moepuhang läks nii valdavaks, et kusagil polnud punaka lihaga sorte nii palju võtta kui nõuti. Osavad ärimehed süstisid siis tavaliste sortide puudel kasvavatesse noortesse viljatesse söögipeedi mahla ja turustasid neid valminult tublisti kallima hinnaga nagu moekaupa ikka. Kuna veriapelsinid on õhukese koorega ja väga mahlakad, siis on nõudmine nende järele praegugi suur. Praeguseks on jõutud rohkem istandikke rajada ja jätkub ehtsaid sorte. Eriti palju kasvatatakse neid Itaalias, kus 50% kogu apelsinitoodangust on punakalihalised.

Euroopas enne söömist apelsinid kooritakse, seepärast kaubastatakse siin sorte, mille koor tuleb viljalihast kergesti lahti. Mujal maailmas seevastu lõigatakse apelsin katki ja pressitakse mahl välja. Nõnda on näiteks Kuuba apelsinisordid viljalihast raskesti eralduva kestaga.

Kuna apelsini kasvatatakse maailmas mõlemal poolkeral väga erineva kliimaga aladel, siis on võimalik värsket apelsini osta kogu aasta ringi.

Suurem osa apelsinitoodangust süüaksegi värskelt, tööstuse jaoks jääb väiksem osa. Tööstuses toodetakse apelsinimahla, keedist ja marmelaadi.

Kui apelsini koort painutada, pritsub välja eeterlikku õli, mida igaüks märganud on. Apelsini koortest pressitud apelsinikooreõli ei ole maitselt mõru, on kollane või pruunikaskollane apelsinilõhnaga vedelik, mida kasutatakse parfümeerias ja jookide valmistamisel. Apelsinikoortest pressitud õli on ilmselt ka apelsinijoogi “fanta” üks koostisosi.