Regivärss: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{liita|Eesti rahvalaul}} |
{{liita|Eesti rahvalaul}} |
||
'''Regivärss |
'''Regivärss''' on [[läänemeresoomlased|läänemeresoomlaste]] vanemale [[rahvalaul]]ule ehk [[regilaul]]ule omane värsivorm. Vahel kasutatakse mõisteid regivärss ja regilaul ka samatähenduslikena. [[Soomlased]] ja [[karjalased]] nimetavad sellisel värsivormil põhinevat laulu [[runolaul]]uks või [[Kalevala]]-mõõduliseks lauluks. |
||
Regivärsi vorm kujunes arvatavasti välja ajaarvamise vahetuse paiku; Eestis oli regivärsiline rahvalaul elujõuline ligikaudu [[19. sajand]]i keskpaigani. |
|||
Regivärsis kasutati [[alliteratsioon]]i ja [[parallelism]]i ning kvantiteedile toetuvat [[meetrum]]it. Regivärsi [[värss]] on üldjuhul 8-silbiline ja selle moodustab neli [[trohheus|trohheilist]] [[värsijalg]]a. |
|||
Regivärss koosneb üldjuhul neljast [[trohheus|trohheilisest]] [[värsijalg|värsijalast]], niisiis 8 [[silp|silbist]]. Tegemist on reeglina vältelise ehk kvantiteeriva värsivormiga, kus igas värsijalas esimene silp on pikk ja teine lühike: Kui ma hak-kan lau-le-mai-e... |
|||
| ⚫ | |||
<br> |
|||
| ⚫ | |||
Värsimõõdu nõudel on rahvalauludes säilinud vanapäraseid [[sisekadu|sise]]- ja [[lõpukadu|lõpukaota]] keelendeid - uurijate arvates hiliskeskajal levinud kujul. Puhtavormiline regivärss oli levinum Põhja-Eestis; Lääne- ja Lõuna-Eesti vana rahvalaulu vormil oli mitmeid erijooni. |
|||
Sõna regi-(värss) pärineb arvatavasti [[keskalamsaksa keel]]est: ''rei(e)'' 'tantsulaul'; ''rege'' 'rida'; ''rege-'' v ''rigenlied'' 'rahvalaul'. |
|||
== Välislingid == |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
* [[regiviis]] |
|||
[[Kategooria:Etnograafia]] |
[[Kategooria:Etnograafia]] |
||
Redaktsioon: 13. mai 2007, kell 18:53
 |
Regivärss on läänemeresoomlaste vanemale rahvalaulule ehk regilaulule omane värsivorm. Vahel kasutatakse mõisteid regivärss ja regilaul ka samatähenduslikena. Soomlased ja karjalased nimetavad sellisel värsivormil põhinevat laulu runolauluks või Kalevala-mõõduliseks lauluks.
Regivärsi vorm kujunes arvatavasti välja ajaarvamise vahetuse paiku; Eestis oli regivärsiline rahvalaul elujõuline ligikaudu 19. sajandi keskpaigani.
Regivärss koosneb üldjuhul neljast trohheilisest värsijalast, niisiis 8 silbist. Tegemist on reeglina vältelise ehk kvantiteeriva värsivormiga, kus igas värsijalas esimene silp on pikk ja teine lühike: Kui ma hak-kan lau-le-mai-e...
Värsimõõdu nõudel on rahvalauludes säilinud vanapäraseid sise- ja lõpukaota keelendeid - uurijate arvates hiliskeskajal levinud kujul. Puhtavormiline regivärss oli levinum Põhja-Eestis; Lääne- ja Lõuna-Eesti vana rahvalaulu vormil oli mitmeid erijooni.
Sõna regi-(värss) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'.