Kasutaja:Lulu: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 57. rida: | 57. rida: | ||
'''Septim''' ( < [[ladina keel|ladina k]] "seitsmes") on [[Intervall (muusika)|intervall]] [[heli]]de vahel mis on teineteisest 6 [[diatooniline|diatoonilise]] [[helirida|helirea]] [[Aste (muusika)|astme]] kaugusel. Väikese septimi (v7) suurus [[Toon (muusika)|toon]]ides on 5 tooni, suure septimi (s7) suurus [[Toon (muusika)|toon]]ides on 5 ja 1/2 (viis ja pool) tooni. Septim on [[Dissonants|dissoneeriv]] intervall, mis [[Harmoonia (muusika)|harmoonilistes]] järgnevustes nõuab lahendamist. |
'''Septim''' ( < [[ladina keel|ladina k]] "seitsmes") on [[Intervall (muusika)|intervall]] [[heli]]de vahel mis on teineteisest 6 [[diatooniline|diatoonilise]] [[helirida|helirea]] [[Aste (muusika)|astme]] kaugusel. Väikese septimi (v7) suurus [[Toon (muusika)|toon]]ides on 5 tooni, suure septimi (s7) suurus [[Toon (muusika)|toon]]ides on 5 ja 1/2 (viis ja pool) tooni. Septim on [[Dissonants|dissoneeriv]] intervall, mis [[Harmoonia (muusika)|harmoonilistes]] järgnevustes nõuab lahendamist. |
||
[[Category:Muusika]] |
|||
[[Category:Muusikateooria]] |
|||
'''Noon''' ( < [[ladina keel|ladina k]] "üheksas") on [[Intervall (muusika)|intervall]] [[heli]]de vahel mis on teineteisest 8 [[diatooniline|diatoonilise]] [[helirida|helirea]] [[Aste (muusika)|astme]] kaugusel. Nooni käsitletakse tavaliselt kui [[Sekund (muusika)|sekundit]] kuna tegemist on liitintervalliga ([[Oktaav (muusika)|oktaav]] + [[Sekund (muusika)|sekund]]). |
|||
[[Category:Muusika]] |
|||
[[Category:Muusikateooria]] |
|||
'''Deetsim''' ( < [[ladina keel|ladina k]] "kümnes") on [[Intervall (muusika)|intervall]] [[heli]]de vahel mis on teineteisest 9 [[diatooniline|diatoonilise]] [[helirida|helirea]] [[Aste (muusika)|astme]] kaugusel. Deetsimit käsitletakse tavaliselt kui [[Terts (muusika)|tertsi]] kuna tegemist on liitintervalliga ([[Oktaav (muusika)|oktaav]] + [[Terts (muusika)|terts]]). |
|||
[[Category:Muusika]] |
|||
[[Category:Muusikateooria]] |
|||
'''Undeetsim''' ( < [[ladina keel|ladina k]] "üheteistkümnes") on [[Intervall (muusika)|intervall]] [[heli]]de vahel mis on teineteisest 10 [[diatooniline|diatoonilise]] [[helirida|helirea]] [[Aste (muusika)|astme]] kaugusel. Undeetsimit käsitletakse tavaliselt kui [[Kvart (muusika)|kvarti]] kuna tegemist on liitintervalliga ([[Oktaav (muusika)|oktaav]] + [[Kvart (muusika)|kvart]]). |
|||
[[Category:Muusika]] |
|||
[[Category:Muusikateooria]] |
|||
'''Duodeetsim''' ( < [[ladina keel|ladina k]] "kaheteistkümnes") on [[Intervall (muusika)|intervall]] [[heli]]de vahel mis on teineteisest 11 [[diatooniline|diatoonilise]] [[helirida|helirea]] [[Aste (muusika)|astme]] kaugusel. Duodeetsimit käsitletakse tavaliselt kui [[Kvint (muusika)|kvinti]] kuna tegemist on liitintervalliga ([[Oktaav (muusika)|oktaav]] + [[Kvint (muusika)|kvint]]). |
|||
[[Category:Muusika]] |
[[Category:Muusika]] |
||
Redaktsioon: 11. veebruar 2005, kell 21:38
Olen siin alates 2005. a. jaanuarist.
Vaikselt kirjutan, täiendan, toimetan, arutlen. Loodetavasti on sellest kasu.
Enam huvipakkuvad teemad on filosoofia, folkloor, muusika jpm.
Ei viibi Eestis. Ei saa kasutada eestikeelseid trükiväljaandeid.
Oktav (oktaav) ( < ladina k "kaheksa") on intervall helide vahel vahekaugusega 8 diatoonilise helirea astet ehk 6 tooni. Oktavi kaugusel olevate helide sagedused suhtuvad teineteisesse nagu 1 : 2. Igast helist oktavi võrra kõrgemalt kõlav heli on tema esimene ülemheli. Oktav on ainus intervall, mida häälestatakse täpselt nii naturaalses kui ka tempereeritud häälestuses.
Priim ( < ladina k primus "esimene") on intervall helide vahel vahekaugusega 0 (null) diatoonilise helirea astet ehk seesama heli (unissoon). Puhta priimi (p1) suurus toonides on 0 (null) tooni.
Sekund ( < ladina k secundo "teine") on intervall helide vahel mis on teineteisest 1 diatoonilise helirea astme kaugusel. Väikese sekundi (v2) suurus toonides on 1/2 (pool) tooni, suure sekundi (s2) suurus toonides on 1 (üks) toon. Sekund on dissoneeriv intervall, mis harmoonilistes järgnevustes nõuab lahendamist.
Terts ( < ladina k tertio "kolmas") on intervall helide vahel mis on teineteisest 2 diatoonilise helirea astme kaugusel. Väikese tertsi (v3) suurus toonides on 1 ja 1/2 (poolteist) tooni, suure tertsi (s3) suurus toonides on 2 (kaks) tooni. Kõik akordid oma põhikujul koosnevad helidest, mis on üksteisest tertside kaugusel. Klassikalises harmoonias on terts konsoneeriv intervall. Range stiili polüfoonias käsitleti tertsi dissonantsina.
Kvart ( < ladina k quarta "neljas") on intervall helide vahel mis on teineteisest 3 diatoonilise helirea astme kaugusel. Puhta kvardi (p4) suurus toonides on 2 ja 1/2 (kaks ja pool) tooni. Kvarti peetakse klassikalises harmoonias dissoneerivaks intervalliks. Suurendatud kvarti (<4) suurusega 3 tooni nimetatakse ka tritooniks ning seda on keskajal peetud kas äärmiselt dissoneerivaks või siis lausa lubamatuks intervalliks ("Kurat muusikas", Diabolus in musica). Klassikalises harmoonias laheneb IV ja VII astme vahel asuv diatooniline suurendatud kvart vastavalt III ja I astme vahel asuvasse seksti.
Kvint ( < ladina k quinta "viies") on intervall helide vahel mis on teineteisest 4 diatoonilise helirea astme kaugusel. Puhta kvindi (p5) suurus toonides on 3 ja 1/2 (kolm ja pool) tooni. Kvint on konsoneeriv intervall. Oktaavi ja kvindi kaugusel olevate helide sagedused suhtuvad teineteisesse nagu 1 : 3. Igast helist oktaavi ja kvindi võrra kõrgemalt kõlav heli on tema teine ülemheli. Viiuli ja vioola (altviiuli) keeled häälestatakse kvintide kaugusele.
Intervall on vahekaugus kahe heli vahel; kahe samaaegselt kõlava heli (harmoonilise intervalli) või järjestikuselt kõlava heli (meloodilise intervalli) kooskõla. Intervalle mõõdetakse diatoonilise helirea astmetega ja toonidega. Intervallide nimetused tulenevad nende astmelisest suurusest: priim, sekund, terts, kvart, kvint, sekst, septim, oktav, noon, deetsim, undeetsim, duodeetsim jne.
Unissoon ( < ladina keel|ladina k "üks heli") on mitme laulja või instrumendi ühehäälne laul või mäng. Keskajal enne mitmehäälsuse teket lauldi liturgiatel üksnes unissoonis (Gregoriaani koraali). Paljude rahvaste rahvalaulud on unissoonsed (ühehäälsed).
"Unissoonis" öeldakse ka ühtmoodi mõtlemise või tegutsemise kohta.
Sekst ( < ladina k "kuues") on intervall helide vahel mis on teineteisest 5 diatoonilise helirea astme kaugusel. Väikese seksti (v6) suurus toonides on 4 tooni, suure seksti (s6) suurus toonides on 4 ja 1/2 (neli ja pool) tooni.
Septim ( < ladina k "seitsmes") on intervall helide vahel mis on teineteisest 6 diatoonilise helirea astme kaugusel. Väikese septimi (v7) suurus toonides on 5 tooni, suure septimi (s7) suurus toonides on 5 ja 1/2 (viis ja pool) tooni. Septim on dissoneeriv intervall, mis harmoonilistes järgnevustes nõuab lahendamist.
Noon ( < ladina k "üheksas") on intervall helide vahel mis on teineteisest 8 diatoonilise helirea astme kaugusel. Nooni käsitletakse tavaliselt kui sekundit kuna tegemist on liitintervalliga (oktaav + sekund).
Deetsim ( < ladina k "kümnes") on intervall helide vahel mis on teineteisest 9 diatoonilise helirea astme kaugusel. Deetsimit käsitletakse tavaliselt kui tertsi kuna tegemist on liitintervalliga (oktaav + terts).
Undeetsim ( < ladina k "üheteistkümnes") on intervall helide vahel mis on teineteisest 10 diatoonilise helirea astme kaugusel. Undeetsimit käsitletakse tavaliselt kui kvarti kuna tegemist on liitintervalliga (oktaav + kvart).
Duodeetsim ( < ladina k "kaheteistkümnes") on intervall helide vahel mis on teineteisest 11 diatoonilise helirea astme kaugusel. Duodeetsimit käsitletakse tavaliselt kui kvinti kuna tegemist on liitintervalliga (oktaav + kvint).