Jehoova tunnistajad Eestis: erinevus redaktsioonide vahel
P keeletoimetaja parandused |
|||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
Jehoova tunnistajad jätkasid tegevust ka [[Nõukogude okupatsioon]]i ajal ning pärast seda. |
Jehoova tunnistajad jätkasid tegevust ka [[Nõukogude okupatsioon]]i ajal ning pärast seda. |
||
Seisuga 26. aprill 2017 elab Eestis 4065 Jehoova tunnistajat ja tegutseb 55 kogudust<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.jw.org/et/jehoova-tunnistajad/kogu-maailmas/EE/|Pealkiri=Jehoova tunnistajad kogu maailmas. Eesti|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>, kogudusemaju ehk [[kuningriigisaal]]e on umbes 15<ref>[http://www.eelk.ee/~ltund/ajalugu/ajalugu7.html# Uued usulised liikumised: Jehoova tunnistajad] EELK</ref>. |
Seisuga 26. aprill 2017 elab Eestis 4065 Jehoova tunnistajat ja tegutseb 55 kogudust<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.jw.org/et/jehoova-tunnistajad/kogu-maailmas/EE/|Pealkiri=Jehoova tunnistajad kogu maailmas. Eesti|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>, mida ühendab [[Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduste Liit]], kogudusemaju ehk [[kuningriigisaal]]e on umbes 15<ref>[http://www.eelk.ee/~ltund/ajalugu/ajalugu7.html# Uued usulised liikumised: Jehoova tunnistajad] EELK</ref>. |
||
== Vastuolud == |
== Vastuolud == |
||
Redaktsioon: 23. oktoober 2021, kell 10:17
Jehoova tunnistajad Eestis on ülevaade Jehoova tunnistajate tegevusest Eestis.
Ajalugu
Esimesed Jehoova tunnistajate organisatsioonid tekkisid Eestis 1930. aastatel.
15. juunil 1933 registreeriti Vahi-Torni Piibli ja Traktaatide Selts, mille tegevus lõpetati 18. juulil 1935. Seltsi süüdistati poliitilise propaganda levitamises (sh solvangud riigipea, kirikupeade ning Rahvaste Ühenduse aadressil) ja ärevuse tekitamises kuulutustega tulevasest sõjast. Seltsi juhtkonda süüdistati juhtnööride andmises keelatud kirjanduse peitmiseks, samuti selles, et seltsi välisriigi kodanikust töötaja oli solvanud riigipead, kaitseväe ülemjuhatajat ja luterliku kiriku piiskoppi, käskides muu hulgas põletada nende fotosid. Leiti, et selline tegevus on vastuolus rahvuslike ja rahvusvaheliste huvidega ja avaliku korraga ning selts on kaldunud kõrvale oma põhikirjast.
Pühapäeviti toimusid raadios Jehoova tunnistajate jutlused eesti, vene, soome ja rootsi keeles. Tallinna Jaani koguduse õpetaja Aleksander Sternfeldt protesteeris selle vastu Riigikogu rahaasjanduse komisjonis, väites, et liikumine on kiriku- ja riigivastane. Teedeministri abi Karl Jürgenson ütles, et ta pole neist jutlustest leidnud muud, kui mõttetust ja absurdsust, kuid ringhääling saab nende eest 800 000 senti aastas. Ka teised komisjoni liikmed leidsid üksmeelselt, et need jutlused on tõesti mõttetud ja rumalad ning ringhäälingul ei sobiks neid edasi anda isegi raha eest[1][2].
Jehoova tunnistajad jätkasid tegevust ka Nõukogude okupatsiooni ajal ning pärast seda.
Seisuga 26. aprill 2017 elab Eestis 4065 Jehoova tunnistajat ja tegutseb 55 kogudust[3], mida ühendab Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduste Liit, kogudusemaju ehk kuningriigisaale on umbes 15[4].
Vastuolud
Eesti lähiajaloo tuntuim Jehoova tunnistajatega seotud skandaal on seotud 1997. aastal aset leidnud surmajuhtumiga, kus Jehoova tunnistajatest vanemad ei lubanud oma reesuskonfliktiga sündinud lapsele vereülekannet. Selle tulemusena muudeti Eesti seadusi, et arstidel oleks võimalik teha vereülekannet ka ilma vanemate loata.[5]
Eesti elanike suhtumine Jehoova tunnistajatesse on tolerantne.[viide?] Erilisi probleeme pole eriti Jehoova tunnistajatest noormeeste soovimatusega osaleda Eesti kaitseväe ajateenistuses.[viide?] Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kutsealune on kohustatud läbima asendusteenistuse.[6]
Viited
- ↑ Hääl Siioni vahitornist. Esmaspäev, 12. veebruar 1934, nr. 7, lk. 4
- ↑ Jehoova tunnistajate aastaraamat 2011, lk 162-255
- ↑ "Jehoova tunnistajad kogu maailmas. Eesti".
- ↑ Uued usulised liikumised: Jehoova tunnistajad EELK
- ↑ Hanneli Rudi: «Pealtnägija»: ema valik - kas usk või lapse elu Postimees Tervis, 9. aprill 2015
- ↑ Kaitseressursside Amet. "Asendusteenistus".