Modernism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 29. aprill 2021, kell 17:48

See artikkel on modernsuse rakendusest kultuuris. Modernismi kui uusaja sünonüümi kohta vaata artiklit Uusaeg ja Modernsus.

Modernism (inglise keeles modernism) on kunstis valgustusajastu ideede jõudmine kultuuripraktikasse (Frankfurdi koolkonna kultuuriteoreetikute järgi kokkuleppeliselt umbes aastal 1850).

Modernism kunstis

Modernistlikku kunsti iseloomustas kunstivoolude teke ja nende saamine kunstitegemise peamiseks kandjaks. Kunstivoolude teket peetakse uue otsimise üheks iseloomulikuks sümptomiks, kuna see sisaldab püüet kvalitatiivseks progressiks, soovi teha midagi täiesti uut ja enneolematut.

Seevastu modernistlik arhitektuur käis teadusliku arenguga rohkem käsikäes, millest annavad tunnistust sellised suunad nagu funktsionalism, kuigi ka see on uuenduslik hoiak mineviku suhtes, nt ornamentide põlgamise näol.

Ühiskond

Poliitikas tõi modernism kaasa katsed saavutada helget tulevikku totalitarismi abil: fašism, natsism, sotsialistlik riik.

Vaata ka

Kirjandus

Tiit Hennoste "Hüpped modernismi poole: Eesti 20. sajandi kirjandusest Euroopa modernismi taustal". Vikerkaar 1993, nr. 10 1997, nr. 10-11.

Viited

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2007}}
-{{See artikkel| on modernsuse rakendusest kunstis. Modernismi kui uusaja sünonüümi kohta vaata artiklit [[Uusaeg]].}}
+{{See artikkel| on modernsuse rakendusest kultuuris. Modernismi kui uusaja sünonüümi kohta vaata artiklit [[Uusaeg]] ja [[Modernsus]].}}
-'''Modernism''' (inglise keeles ''modernism'') on [[kunst]]is [[valgustusajastu]] [[idee]]de jõudmine kultuuripraktikasse (umbes aastal 1850).
+'''Modernism''' (inglise keeles ''modernism'') on [[kunst]]is [[valgustusajastu]] [[idee]]de jõudmine kultuuripraktikasse ([[Frankfurdi koolkond|Frankfurdi koolkonna]] kultuuriteoreetikute järgi kokkuleppeliselt umbes aastal 1850).
-==Progress ja uue otsingud==
-Ühelt poolt on modernismi kandjaks [[progress]] paljudes valdkondades, eelkõige [[teadus]]e ja [[tehnika]] areng ning [[tööstuslik tootmine|tööstusliku tootmise]] muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine [[humanism|humaansemaks]] jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese [[võõrandumine]] elust, [[bürokratiseerumine]] ja [[linnastumine]], üksikisiku [[maailmavalu]] esilekerkimine.
-Selle taustal iseloomustavad modernismi hoiakut eelkõige [[uus|uue]] otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille see ühiskonnas on kaasa toonud, ning see sunnib otsima uut ka kvalitatiivses mõttes, st alternatiivset progressi, mis tasakaalustaks teadusliku progressi negatiivseid külgi. Näiteks filosoofilises mõttes kuulub seega modernismi juurde [[subjekt (filosoofia)|subjekt]]i ja subjektiivsuse rohke tematiseerimine ([[psühhoanalüüs]], [[eksistentsialism]], [[fenomenoloogiline filosoofia|fenomenoloogia]]) vastandatuna [[objekt (filosoofia)|objektile]] ja objektiivsusele, mis kuuluvad teaduse pädevusse.
-Sellise lõhestatud progressimeelsuse tõttu võib pidada modernismi sisemiseks omaduseks enda pideva ületamise püüet.
 ==Modernism kunstis==