Nikolai Šamalov: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Elmar värs (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
2. rida: 2. rida:


== Elukäik ja tegevus ==
== Elukäik ja tegevus ==
Hariduselt hambaarst, kellena töötas Peterburis 1990. aastate alguseni. 1993–1995 töötas Vladimir Putini alluvuses Peterburi linnavalitsuse välissuhete komitees. Putin paigutas ta 1993 [[Siemens]]i esindajaks Peterburis,<ref>Karen Dawisha "Putin's Kleptocracy: Who Owns Russia?". New York: Simon & Schuster Paperbacks, 2014. Pp. 90.</ref> kellena ta müüs meditsiinitehnikat (ametis kuni 2008. aastani). 1996 rajas koos Vladimir Putiniga suvilakooperatiivi Ozero. Alates 2004 [[Rossija (pank)|Rossija panga]] kaasomanik. 2005 rajas koos Venemaa suurärimeeste Dmitri Gorelovi ja Juri Kovaltšukiga kompanii [[Rosinvest]], mis ehitas Musta mere äärde Gelendžikisse nn. [[Idokopase neeme residents|Putini palee]]. Alates 2006 Viiburi laevatehase kontrollpaki üks omanikest.<ref>https://whoiswho.dp.ru/cart/person/1933767</ref>
1990. aastate alguseni hambaarst Peterburis. 1993–1995 Vladimir Putini alluvuses Peterburi linnavalitsuse välissuhete komitees. Putin paigutas ta 1993 [[Siemens]]i esindajaks Peterburi,<ref>Karen Dawisha "Putin's Kleptocracy: Who Owns Russia?". New York: Simon & Schuster Paperbacks, 2014. Pp. 90.</ref> kellena ta müüs Siemensi meditsiinitehnikat (ametis kuni 2008. aastani). 1996 rajas koos Vladimir Putiniga suvilakooperatiivi Ozero. Alates 2004 [[Rossija (pank)|Rossija panga]] kaasomanik. 2005 rajas koos Venemaa suurärimeeste Dmitri Gorelovi ja Juri Kovaltšukiga kompanii [[Rosinvest]], mis ehitas Musta mere äärde Gelendžikisse nn. [[Idokopase neeme residents|Putini palee]]. Alates 2006 Viiburi laevatehase kontrollpaki üks omanikest.<ref>https://whoiswho.dp.ru/cart/person/1933767</ref> 2009 saavutas ta Rosinvesti üle täieliku kontrolli.<ref>https://www.rbc.ru/investigation/business/17/12/2015/567179f69a794796318770aa</ref>


23. detsembril 2009 avaldas Venemaa suurärimehest vilepuhuja Sergei Kolesnikov [[Novaja Gazeta]]s artikli, kus ta nimetas Šamalovit üheks 13-st mõjukaimast Putini "sõbrast".<ref>https://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2010/12/22/AR2010122203770.html</ref>
23. detsembril 2009 avaldas Venemaa suurärimehest vilepuhuja Sergei Kolesnikov [[Novaja Gazeta]]s artikli, kus ta nimetas Šamalovit üheks 13-st mõjukaimast Putini "sõbrast".<ref>https://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2010/12/22/AR2010122203770.html</ref> 2015 omas umbes 10 protsenti "Rossija" panga (ehk Vladimir Putini lemmikpanga) aktsiatest.<ref>https://www.rbc.ru/investigation/business/17/12/2015/567179f69a794796318770aa</ref>

2014. a. kehtestas Euroopa Liit talle viisa- ja majandussanktsioonid.<ref>https://www.rbc.ru/investigation/business/17/12/2015/567179f69a794796318770aa</ref>


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 28. aprill 2021, kell 18:49

Nikolai Terentjevitš Šamalov (vene keeles Николай Терентьевич Шамалов; sündinud 24. jaanuaril 1950 Peterburis (tollal Leningrad)) on Venemaa presidendi Vladimir Putini lähikonda kuuluv suurärimees.

Elukäik ja tegevus

1990. aastate alguseni hambaarst Peterburis. 1993–1995 Vladimir Putini alluvuses Peterburi linnavalitsuse välissuhete komitees. Putin paigutas ta 1993 Siemensi esindajaks Peterburi,[1] kellena ta müüs Siemensi meditsiinitehnikat (ametis kuni 2008. aastani). 1996 rajas koos Vladimir Putiniga suvilakooperatiivi Ozero. Alates 2004 Rossija panga kaasomanik. 2005 rajas koos Venemaa suurärimeeste Dmitri Gorelovi ja Juri Kovaltšukiga kompanii Rosinvest, mis ehitas Musta mere äärde Gelendžikisse nn. Putini palee. Alates 2006 Viiburi laevatehase kontrollpaki üks omanikest.[2] 2009 saavutas ta Rosinvesti üle täieliku kontrolli.[3]

23. detsembril 2009 avaldas Venemaa suurärimehest vilepuhuja Sergei Kolesnikov Novaja Gazetas artikli, kus ta nimetas Šamalovit üheks 13-st mõjukaimast Putini "sõbrast".[4] 2015 omas umbes 10 protsenti "Rossija" panga (ehk Vladimir Putini lemmikpanga) aktsiatest.[5]

2014. a. kehtestas Euroopa Liit talle viisa- ja majandussanktsioonid.[6]

Viited