Düsseldorfi Kunstiakadeemia: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Düsseldorfi Kunstiakadeemia''' (saksa keeles Kunstakademie Düsseldorf) on [[Saksamaa]]l [[Düsseldorf]]is tegutsev kunstiakadeemia. |
'''Düsseldorfi Kunstiakadeemia''' (saksa keeles Kunstakademie Düsseldorf) on [[Saksamaa]]l [[Düsseldorf]]is tegutsev kunstiakadeemia. |
||
Kunstiakadeemia |
Kunstiakadeemia on asutatud [[1773]]. aastal. Pfalzi kuurvürst [[Johann Wilhelm (Pfalz)|Johann Wilhelm]] oli kunstihuviline valitseja, kes hakkas koguma kunsti peamiselt Hollandi koolkonda kuuluvailt kunstnikelt. Tema järglane, kuurvürst [[Karl Theodor]], asutas 1767. aastal Düsseldorfis akadeemia. |
||
Kunstiakadeemia kui niisugune asutati 1819. aastal. Esimene direktor oli tuntud kunstnik [[Peter von Cornelius]]. Tema mantlipärijaks sai kunstnik Wilhelm Schadow (1826–1859). Kooli õpilaskonda kuuluvad kunstnikud K. F. Lessing, J. Hübner, Th. Hildebrandt, K. Sohn, H. Mücke, Chr. Köhler, Ed. Bendemann ja A. Sdhrödter panid aluse Düsseldorfi koolkonnale.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Aleksander Tassa|url=https://dea.digar.ee/article/eestisona/1944/08/05/24|pealkiri=Düsseldorfi kunstiakadeemia 125-aastane|väljaanne=Eesti Sõna|aeg=5.08.1944|vaadatud=4.11.2020}}</ref> |
|||
| ⚫ | Akadeemia populaarseim oli maastikuklass W. Schirmeri, H. Gude ja Oswald Achenbachi juhtimisel. 1864 avati skulptuuriklass, 1866 arhitektuuriosakond ja 1869 kirikukunstiklass prof. Degeri juhtimisel. Düsseldorfi kunstiakadeemia tegevuse hiilgeajaks loetakse |
||
| ⚫ | Akadeemia populaarseim oli maastikuklass W. Schirmeri, H. Gude ja Oswald Achenbachi juhtimisel. 1864 avati skulptuuriklass, 1866 arhitektuuriosakond ja 1869 kirikukunstiklass prof. Degeri juhtimisel. Düsseldorfi kunstiakadeemia tegevuse hiilgeajaks loetakse aastaid 1830–1846. Sel ajajärgul õppis Düsseldorfis ka Tartu päritoluga [[Hermann Eduard Hartmann|Hermann Hartmann]], kes töötas hiljem oma kodulinnas [[Ksülograafia|ksülograafina]]. 18. sajandi viimasel veerandil asusid akadeemiasse tööle [[Eduard von Gebhardt]] ja [[Eugen Gustav Dücker|Eugen Dücker]] (1874) ja [[Gregor von Bochmann]] (1895), mis tõi kaasa mitme eestlase, näiteks [[Tõnis Grenzstein|Tõnis Grenzsteini]], [[Paul Raud|Paul]] ja [[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] ning [[Ants Laikmaa]] õppima asumise sellesse kooli.<ref name=":0" /> |
||
== Viited == |
== Viited == |
||
Redaktsioon: 1. veebruar 2021, kell 17:56
Düsseldorfi Kunstiakadeemia (saksa keeles Kunstakademie Düsseldorf) on Saksamaal Düsseldorfis tegutsev kunstiakadeemia.
Kunstiakadeemia on asutatud 1773. aastal. Pfalzi kuurvürst Johann Wilhelm oli kunstihuviline valitseja, kes hakkas koguma kunsti peamiselt Hollandi koolkonda kuuluvailt kunstnikelt. Tema järglane, kuurvürst Karl Theodor, asutas 1767. aastal Düsseldorfis akadeemia.
Kunstiakadeemia kui niisugune asutati 1819. aastal. Esimene direktor oli tuntud kunstnik Peter von Cornelius. Tema mantlipärijaks sai kunstnik Wilhelm Schadow (1826–1859). Kooli õpilaskonda kuuluvad kunstnikud K. F. Lessing, J. Hübner, Th. Hildebrandt, K. Sohn, H. Mücke, Chr. Köhler, Ed. Bendemann ja A. Sdhrödter panid aluse Düsseldorfi koolkonnale.[1]
Akadeemia populaarseim oli maastikuklass W. Schirmeri, H. Gude ja Oswald Achenbachi juhtimisel. 1864 avati skulptuuriklass, 1866 arhitektuuriosakond ja 1869 kirikukunstiklass prof. Degeri juhtimisel. Düsseldorfi kunstiakadeemia tegevuse hiilgeajaks loetakse aastaid 1830–1846. Sel ajajärgul õppis Düsseldorfis ka Tartu päritoluga Hermann Hartmann, kes töötas hiljem oma kodulinnas ksülograafina. 18. sajandi viimasel veerandil asusid akadeemiasse tööle Eduard von Gebhardt ja Eugen Dücker (1874) ja Gregor von Bochmann (1895), mis tõi kaasa mitme eestlase, näiteks Tõnis Grenzsteini, Paul ja Kristjan Raua ning Ants Laikmaa õppima asumise sellesse kooli.[1]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Aleksander Tassa (5.08.1944). "Düsseldorfi kunstiakadeemia 125-aastane". Eesti Sõna. Vaadatud 4.11.2020.