Fööniks

See artikkel räägib müütilisest linnust; tähtkuju kohta vaata artiklit Fööniks (tähtkuju); rahaühiku kohta vaata artiklit Fööniks (rahaühik); Eesti restorani kohta vaata artiklit Fööniks (restoran)

---

Fööniks leekides. Illustratsioon 12. sajandi käsikirjast

Fööniks on folkloorist tuntud müütiline tulilind, kes sümboliseerib elu ja surma vaheldumist, ellu ärkamist ning surematust.

Mütoloogia

Fööniksi päritolus ei olda kindlad, kuid teda kummardati Bennuna juba iidsetel aegadel Egiptuses Heliopolise linnas. Just Heliopolis oli see paik, kuhu fööniks uskumuste järgi oma pesa ehitas. Bennut samastati päikesejumal Ra'ga ning viiteid temale leidub isegi egiptlaste "Surnuteraamatus".

Fööniksi nimi on pärit kreeka keelest ja see tähistab purpurpunast värvi. Nii kreeklased kui roomlased kujutasid fööniksit linnuna, kes meenutas kotkast või paabulindu. Kreeklaste arvates elas fööniks Foiniikias kaevu ääres. Usuti, et igal koidikul peatab päikesejumal Helios oma kaariku, et kuulata kaevus kümbleva fööniksi imekaunist laulu.

Viiteid fööniksile on aga väga paljudes kultuurides. Nii näiteks oli pärslastel Simurgh, hiinlastel Fenghuang, jaapanlastel Hõ-õ või Fushichō (Surematu lind), venelastel Жар-Птица. Fööniks on saanud populaarseks ka katoliku kiriku kunstis, kirjanduses ja sümboolikas.

Välimus

Fööniksi võis ära tunda tema värvilise sulestiku ning kuldsete ja tulipunaste pikkade sabasulgede järgi (mõnede legendide ja kultuuride kohaselt võis värv olla ka sinine, purpurne või roheline). Ta elas umbes 600–800-aastaseks, elu lõpus ehitas ta endale kaneeliokstest pesa. Selles põles fööniks tuhaks, kuid tuhast ilmus muna, millest fööniks taas välja koorus ning uuesti sündis.