Rabamännik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
teksti. Märgised: tekstilink teise vikisse Veebilink wikipediale Visuaalmuudatus |
grammatika |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
Rabamände on kahte liiki, [[:en:Halocarpus_bidwillii|Halocarpus bidwillii]] ning [[Konksmänd|Pinus uncinata]]. H. bidwillii on iseloomulik Uus-Meremaale ning P. Uncinata on iseloomulik Põhja - Euroopale.<ref>{{Netiviide|autor=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Bog_pine|pealkiri=Bog pine|väljaanne=|aeg=2015|vaadatud=}}</ref> H. bidwillii välimuselt meenutab põõsast kasvades kuni 3,5 meetri kõrguseks. Koor on punakat või pruuni värvi ning lehed värskelt on rohelised, kuid kuivades võivad need muutuda pruunikaks või punaseks.<ref>{{Netiviide|autor=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Halocarpus_bidwillii|pealkiri=Halocarpus bidwillii|väljaanne=|aeg=2020|vaadatud=}}</ref> |
Rabamände on kahte liiki, [[:en:Halocarpus_bidwillii|Halocarpus bidwillii]] ning [[Konksmänd|Pinus uncinata]]. H. bidwillii on iseloomulik Uus-Meremaale ning P. Uncinata on iseloomulik Põhja - Euroopale.<ref>{{Netiviide|autor=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Bog_pine|pealkiri=Bog pine|väljaanne=|aeg=2015|vaadatud=}}</ref> H. bidwillii välimuselt meenutab põõsast kasvades kuni 3,5 meetri kõrguseks. Koor on punakat või pruuni värvi ning lehed värskelt on rohelised, kuid kuivades võivad need muutuda pruunikaks või punaseks.<ref>{{Netiviide|autor=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Halocarpus_bidwillii|pealkiri=Halocarpus bidwillii|väljaanne=|aeg=2020|vaadatud=}}</ref> |
||
=== Taimeliigid === |
|||
Rabamännikutes ja metsasoodes on levinumad järgmised turbasamblad: pruun turbasammal , lilla turbasammal, Läänemere turbasammal ning lepa turbasammal.<ref>{{Netiviide|autor=Eckstein, J ; Leuschner, H.H ; Bauerochse, A ; Sass-Klaassen, U|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/pdf/10.1034/j.1600-0706.2001.940305.x (|pealkiri=Subfossil bog-pine horizons document climate and ecosystem changes during thie mid-holocene|väljaanne=|aeg=2001|vaadatud=}}</ref> Iseloomulikud rabamännikule on soostunud, muljutud, sinipäine, murakas, jõhvikas ning putuktoiduline huulhein avatumates kohtades. Rabamännik on väga marja rikas - seal on palju mustikaid, mustikaid ja jõhvikaid. Peale marjade leidub rabamännikul ka suuremal hulgal seeni.<ref>{{Netiviide|autor=Jaanus Paal|url=https://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/Jaanuse_Artiklite_koopiad/kasvukohatyypide.klassifikatsioon.Paal.pdf.|pealkiri=Eesti taimekatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon|väljaanne=|aeg=1999|vaadatud=}}</ref> |
Rabamännikutes ja metsasoodes on levinumad järgmised turbasamblad: pruun turbasammal , lilla turbasammal, Läänemere turbasammal ning lepa turbasammal.<ref>{{Netiviide|autor=Eckstein, J ; Leuschner, H.H ; Bauerochse, A ; Sass-Klaassen, U|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/pdf/10.1034/j.1600-0706.2001.940305.x (|pealkiri=Subfossil bog-pine horizons document climate and ecosystem changes during thie mid-holocene|väljaanne=|aeg=2001|vaadatud=}}</ref> Iseloomulikud rabamännikule on soostunud, muljutud, sinipäine, murakas, jõhvikas ning putuktoiduline huulhein avatumates kohtades. Rabamännik on väga marja rikas - seal on palju mustikaid, mustikaid ja jõhvikaid. Peale marjade leidub rabamännikul ka suuremal hulgal seeni.<ref>{{Netiviide|autor=Jaanus Paal|url=https://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/Jaanuse_Artiklite_koopiad/kasvukohatyypide.klassifikatsioon.Paal.pdf.|pealkiri=Eesti taimekatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon|väljaanne=|aeg=1999|vaadatud=}}</ref> |
||
=== Kasvukoht === |
|||
Kuna mänd talub äärmuslikke kasvutingimusi, nii kuuma kui külma. Mändi võib leida liivaluidetel, nõmmedel kui ka soodes ja rabades. Soodes ja rabades leitavad männid moodustavadki rabamänniku. Mänd suudab kasvada nii happelisel mullal kui ka karbonaadirikkal pinnasel. <ref>{{Netiviide|autor=CABI|url=https://books.google.ee/books/about/Pines_of_Silvicultural_Importance.html?id=DB8dCbmgQ74C&redir_esc=y&fbclid=IwAR2BlIBHDU2ulNCc1iVsagReA0D-AzfahbcsCIMaDKw7Wka-mYjBIdC6y_I|pealkiri=Pines of silvicultural importance|väljaanne=|aeg=2002|vaadatud=}}</ref> |
Kuna mänd talub äärmuslikke kasvutingimusi, nii kuuma kui külma. Mändi võib leida liivaluidetel, nõmmedel kui ka soodes ja rabades. Soodes ja rabades leitavad männid moodustavadki rabamänniku. Mänd suudab kasvada nii happelisel mullal kui ka karbonaadirikkal pinnasel. <ref>{{Netiviide|autor=CABI|url=https://books.google.ee/books/about/Pines_of_Silvicultural_Importance.html?id=DB8dCbmgQ74C&redir_esc=y&fbclid=IwAR2BlIBHDU2ulNCc1iVsagReA0D-AzfahbcsCIMaDKw7Wka-mYjBIdC6y_I|pealkiri=Pines of silvicultural importance|väljaanne=|aeg=2002|vaadatud=}}</ref> |
||
=== Iseloomustus === |
|||
Tüüpiline rabamänd on tavaliselt madal, tüvi on okslik ning mattunud osaliselt turbasamblasse. Tavaliselt madala, kõverdunud tüve ning laia ja korrapäratu võraga puu, mille kuju on vorminud tugevad meretuuled. <ref>{{Netiviide|autor=Ülo Tamm|url=http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0101/ylo.html?fbclid=IwAR0mkFpn5ouF30htx9sXAHDkxs1a5Oru2HfUdALGagD-1gpFN8RYTa7Z0ok|pealkiri=Mänd - vastupidavuse sümbol|väljaanne=|aeg=xxx|vaadatud=}}</ref> |
Tüüpiline rabamänd on tavaliselt madal, tüvi on okslik ning mattunud osaliselt turbasamblasse. Tavaliselt madala, kõverdunud tüve ning laia ja korrapäratu võraga puu, mille kuju on vorminud tugevad meretuuled. <ref>{{Netiviide|autor=Ülo Tamm|url=http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0101/ylo.html?fbclid=IwAR0mkFpn5ouF30htx9sXAHDkxs1a5Oru2HfUdALGagD-1gpFN8RYTa7Z0ok|pealkiri=Mänd - vastupidavuse sümbol|väljaanne=|aeg=xxx|vaadatud=}}</ref> |
||
Redaktsioon: 19. detsember 2020, kell 22:15
Rabamännik kujutab endast kuivendatud loodusliku puisraba[1]. Looduslikes puisrabades esineb üksikuid mände ning kuivendamise tagajärjena ülejäänud puuliigid ei suuda vähese vee nimel konkureerida.[2] Rabamännikute levimist soodustas kuiv kliima ning sellest tulenev mulla kuivenemine.[3]
Sordid
Rabamände on kahte liiki, Halocarpus bidwillii ning Pinus uncinata. H. bidwillii on iseloomulik Uus-Meremaale ning P. Uncinata on iseloomulik Põhja - Euroopale.[4] H. bidwillii välimuselt meenutab põõsast kasvades kuni 3,5 meetri kõrguseks. Koor on punakat või pruuni värvi ning lehed värskelt on rohelised, kuid kuivades võivad need muutuda pruunikaks või punaseks.[5]
Taimeliigid
Rabamännikutes ja metsasoodes on levinumad järgmised turbasamblad: pruun turbasammal , lilla turbasammal, Läänemere turbasammal ning lepa turbasammal.[6] Iseloomulikud rabamännikule on soostunud, muljutud, sinipäine, murakas, jõhvikas ning putuktoiduline huulhein avatumates kohtades. Rabamännik on väga marja rikas - seal on palju mustikaid, mustikaid ja jõhvikaid. Peale marjade leidub rabamännikul ka suuremal hulgal seeni.[7]
Kasvukoht
Kuna mänd talub äärmuslikke kasvutingimusi, nii kuuma kui külma. Mändi võib leida liivaluidetel, nõmmedel kui ka soodes ja rabades. Soodes ja rabades leitavad männid moodustavadki rabamänniku. Mänd suudab kasvada nii happelisel mullal kui ka karbonaadirikkal pinnasel. [8]
Iseloomustus
Tüüpiline rabamänd on tavaliselt madal, tüvi on okslik ning mattunud osaliselt turbasamblasse. Tavaliselt madala, kõverdunud tüve ning laia ja korrapäratu võraga puu, mille kuju on vorminud tugevad meretuuled. [9]
- ↑ Wikipedia (2020). "Bog".
- ↑ Turja, K (2006). "Metsataimekatte mitmekesisus ja seda mõjutavad tegurid" (PDF).
- ↑ Mari Müür (2009). "Kuivendamise mõju märgalde taimekooslustele ning nende taastamine" (PDF).
- ↑ Wikipedia (2015). "Bog pine".
- ↑ Wikipedia (2020). "Halocarpus bidwillii".
- ↑ Eckstein, J ; Leuschner, H.H ; Bauerochse, A ; Sass-Klaassen, U (2001). ( "Subfossil bog-pine horizons document climate and ecosystem changes during thie mid-holocene".
{{netiviide}}: kontrolli parameetri|url=väärtust (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Jaanus Paal (1999). "Eesti taimekatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon".
- ↑ CABI (2002). "Pines of silvicultural importance".
- ↑ Ülo Tamm (xxx). "Mänd - vastupidavuse sümbol".
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend)