Keiserlik Aleksandri lütseum: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
90. rida: | 90. rida: | ||
| <center>1892−1896</center> |
| <center>1892−1896</center> |
||
| [[File:Wrangel Ferdinand Ferdinandovich.jpg|65px]] |
| [[File:Wrangel Ferdinand Ferdinandovich.jpg|65px]] |
||
| parun [[Ferdinand von Wrangell|Ferdinand Georg Friedrich von Wrangell]] (1844−1919) |
| parun [[Ferdinand von Wrangell (1844−1919)|Ferdinand Georg Friedrich von Wrangell]] (1844−1919) |
||
| tõeline riiginõunik |
| tõeline riiginõunik |
||
| |
| |
Redaktsioon: 15. november 2020, kell 13:42
Keiserlik Aleksandri lütseum (vene keeles Императорский Александровский лицей), aastani 1843 Keiserlik Tsarskoje Seloo lütseum (Императорский Царскосельский лицей) oli aastatel 1810−1917 tegutsenud aadlikele mõeldud õppeasutus.
Ajalugu
Lütseum asutati 12. augustil 1810 keiser Aleksander I ukaasiga, kuid alustas tegevust järgmise aasta 19. oktoobril. Kuni 1843. aastani asus see Tsarskoje Seloos (praegu Puškin), seejärel viidi see üle Peterburi ja nimetati õppeasutuse asutaja auks ümber Keiserlikuks Aleksandri lütseumiks. Õppeasutus suleti 29. mail 1918 Rahvakomissaride Nõukogu otsusega.
Õpilased
Aastatel 1817−1842 ehk õppeasutuse Tsarskoje Seloo perioodil lõpetas lütseumi 286 õpilast.
Direktorid 1811−1917
Keiserliku Tsarskoje Seloo lütseumi direktorid 1811−1843
Nr | Ametiaeg | Pilt | Nimi | Auaste | Märkused |
---|---|---|---|---|---|
Vassili Fjodorovitš Malinovski (1765−1814) | |||||
Friedrich Leopold August von Hauenschild (1783−1830) | Kohusetäitja | ||||
Georg Reinhold Gustav von Engelhardt (1775−1862) | tõeline riiginõunik | ||||
Friedrich August Holthoier (1771−1848) | kindralmajor (a-st 1829 kindralleitnant) | ||||
Dmitri Bogdanovitš Bronevski (1795−1867) | kindralmajor |
Keiserliku Aleksandri lütseumi direktorid 1843−1917
Nr | Ametiaeg | Pilt | Nimi | Auaste | Märkused |
---|---|---|---|---|---|
Dmitri Bogdanovitš Bronevski (1795−1867) | kindralmajor (a-st 1850 kindralleitnant) | ||||
Nikolai Müller (1809−1889) | polkovnik (a-st 1854 kindralmajor, a-st 1861 kindralleitnant) | Kohusetäitja kuni 1854 | |||
Nikolai Alexander Hartmann (1825−1892) | tõeline riiginõunik (hiljem salanõunik) | ||||
parun Ferdinand Georg Friedrich von Wrangell (1844−1919) | tõeline riiginõunik | ||||
Theodor Feldmann (1835−1902) | kindralleitnant | ||||
Aleksandr Petrovitš Salomon (1855−1908) | tõeline riiginõunik | ||||
vabahärra Boris von Wolff (1850−1917) | tõeline riiginõunik | ||||
Woldemar von Schilder (1855−1925) | kindralleitnant |
Kuraatorid 1843−1917
Nr | Ametiaeg | Pilt | Nimi | Auaste |
---|---|---|---|---|
Oldenburgi prints Konstantin Friedrich Peter (1812−1881) | jalaväekindral | |||
Fjodor Petrovitš Kornilov (1809−1895) | tõeline salanõunik | |||
Konstantin Grot (1815−1897) | tõeline salanõunik | |||
Nikolai Nikolajevitš Gerard (1838−1929) | salanõunik | |||
Ivan Nikolajevitš Durnovo (1834−1903) | salanõunik | |||
Aleksei Aleksejevitš Zubov (1838−1904) | tõeline riiginõunik | |||
krahv Nikolai Aleksejevitš Protassov-Bahmetjev (1834−1907) | ratsaväekindral | |||
Aleksei Sergejevitš Jermolov (1847−1917) | tõeline salanõunik | |||
krahv Vladimir Nikolajevitš Kokovtsov (1853−1943) | tõeline salanõunik |
Tuntud vilistlasi
- 1817 hiilguslik vürst Aleksandr Gortšakov (1798−1883), Venemaa välisminister
- 1817 Aleksandr Puškin, kirjanik
Kirjandus
- Amburger, Erik. Geschichte der Behördenorganisation Russlands von Peter dem Grossen bis 1917. − Studien zur Geschichte Osteuropas. Bd X. Leiden: E. J. Brill, 1966. Lk 485-486 [1].
- Кобеко, Дмитрий. Императорский царскосельский лицей. Наставники и питомцы 1811−1843. − СПб.: Типография В. Ф. Киршбаума, 1911 [2].
- Селезнев, И. Исторический очерк Императорского бывшего Царскосельского ныне Александровского лицея за первое его пятидесятилетие с 1811 по 1861 год. СПб.: В типографии В. Безобразова и Комп., 1861 [3].